Loobitakse siin lumepallidega!

Jajah, sjgelle viskas! Tema küll väidab, et Tiia alustas, aga pihta sain ikkagi! Eks pea siis neist pallidest miskise lumememme kokku saama...

1. Kas sulle meeldivad jõulud? Kui ei, siis miks? Kui jah, siis miks?

Üldiselt meeldivad küll. On olnud aegu, mil pole niiväga meeldinud, aga need põhjused on aastate taha jäänud ja praegu võin seda aega nautida. Muidugi ei meeldi mulle, et juba poolest sügisest algab kaubanduses üks tilu-lilu, aga ma lihtsalt püüan sellest mööda vaadata. Ise ennast neljaks rebima ei hakka ja päris viimasele minutile ka asju ei jäta. Ei meeldi kohustus tingimata teha hunnikut jõulukinke ja viimasel ajal olen püüdnud sellest niiviisi mööda hiilida, et nuputan mõne kingi pere peale, mis kõigile midagi pakuks.

2. Ideaalsed jõulud? Kuidas ja kellega koos tahaksid need veeta?

Mõnusad rahulikud, kodused, kuskile pole kiiret, kuusk lõhnab, tuba soe, puud praksuvad ahjus (kamin oleks veel etem), koos kõige lähemad ja kallimad.

3. Milline on su esimene jõulumälestus?

Minu lapsepõlves olid näärid, jõule tollal avalikult ei peetudki. Kolmene olin, siis sellest korrast on juba mälestused olemas...

Vanaemal oli küll kuusk mingi nipiga jõululaupäeval juba toas ja ehitud kah. Aga loomulikult oli see töö- ja koolipäev, ei millegi poolest eriline. Kuigi umbes kuuendas või seitsmendas klassis olin, kui jõululaupäeval tekkisid kõikidele pinkidele küünlad ja kuuseoksad. Ei mäletagi, kelle idee see oli ja pahandust sellest ka ei tulnud, õpetajad ei teinud märkamagi. Nõmme väikekooli asi...

4. Kas sa kartsid lapsena jõuluvana?

Näärivana käis ja ei kartnud teda keegi. Ühel aastal suutis hoopis mu õde näärivana ennast ehmatada :P

5. Parim jõulumälestus?

Jääb 12 aasta taha, kui üle hulga aastate olid meie majas jälle rahulikud jõulud. Lihtsalt mõnulesime lastega ja polnud mingit hirmu, et üks teatud tüüp jälle kõik ära suudab rikkuda...

6. Lemmikjõulutoit?

Ikka need traditsioonilised, praad, hapukapsad, verivorst. Ega muul ajal neid meie peres söödagi.

7. Kus veedad sellel aastal jõulud?

Kodus ja tõenäoliselt pojaga kahekesi. Esimeseks pühaks oleme mu õe juurde kutsutud.

8. Kas sul on mingeid jõulutraditsioone?

Kuusk on alati olnud toas, ehtimine on laste töö. Isegi sel ajal, kui enne aastalõppu kuuskesid ametlikult müüa ei tohtinud, oli meil ta ikka kohal, mehe vend oli autojuht ja tõi maalt.

Varasematel aastatel oli ka kombeks, et kogu pere sai kokku, kõige sagedamini mu õe juures, sest temal kõige rohkem ruumi. Nüüd aga on lastel omad pered ja eks iga pere peab omad traditsioonid ise looma. Pealegi ei ela me üldsegi nii lähestikku, et üheks õhtusöögiks kokku tulla. Perekogunemised jäävad teiste tähtpäevade juurde. Aga kingikotid liiguvad perede vahel ikka.

9. Sinu jõulukingisoov?

Ega ma nüüd väga ahne ka ole, aga uus ja mugav majake kuluks ära :) Oleks ruumi endale ja külalistele.

Tegelikult ei oskagi niiväga kinki tahta, kõige tähtsam, et kõigil lähedastel läheks hästi ja et omavahelised suhted ikka korras püsiks. Kõik muu on boonuseks.

10. Parim kink, mida oled jõuluks saanud?

Ei oskagi parimat nimetada, sest igal ajal on erinevad asjad rõõmu teinud. Aga 12 aastat tagasi (vt 5.vastus) oli suurim kingitus tõesti jõulurahu. Sel aastal me üksteisele mingeid suuri kinke ei teinudki, ostsime ühiselt teleka ja leppisime kokku, et see ongi kogu pere kink. Tänavu peame paraku uue ostma - vanake otsustas pensionile minna ja teavitas meid sellest värvide kaotamisega. Nii vähe kui me telekat vaatamegi, tahaks vähemalt normaalset pilti näha.

Minu meelest kingitus kingituse pärast võiks üldse olemata olla. Siis ei koguneks mulle kuhjade viisi kasutut kosmeetikat, mida saab kataloogist tasuta või kaks ühe hinnaga ja mis mulle absoluutselt ei sobi :(

11. Kes ei peaks sellel aastal kinki saama?

Eks neid pahasid ikka ole, kelle ilma jätaks, aga enamus poliitikutest peaksid kah vitsakimbu saama...

12. Mida soovid oma blogikülastajatele?

Mida ikka - et just nende salasoovid täituksid, et neil oleks jõuluajal ja ka muidu rõõmu rohkem kui muresid.

Käsk oli vähemalt kolm palli edasi ka visata. Üks minu plaanitav sihtmärk on juba pihta saanud, nagu märkasin, aga pole viga. Bitch nagu ma olen:

wild - nädalalõpuks vähemalt tegemist

katseloom - sünnipäevakingiks või nii...

thela - võiks ju ka vahel mängida :)

Olid ka kuskil?

Thela tahab teada....

Eks olin muidugi, mingi jälg nendest sündmustest mälus on...

1. Esimene inimene astus Kuule 21.07. 1969

Suvine aeg, koolivaheaeg ja eks ma ilmselt kuskil siin Nõmme vahet seiklesin. Soome TV oli meil tollal juba täiesti olemas ja ju siis õhtustest uudistest kuulsime. Meie lehtedes kirjutati sellest mõni päev hiljem, nii et ega ma väga täpselt mäletagi...

2. John Lennon mõrvati 8.12.1980

Kõige suurema tõenäosusega tööl ja jälle kuulsin õhtul Soome TV-st. Minule see eriti korda ei läinud, ainuke asi, mida mõtlesin, et igasuguseid hulle ka maailmas liigub. Lennon oli siiski staar ja terve ülejäänud õhtu lasti ainult temaga seotud saateid, polnud mul telekast midagi vaadatagi...

3. Tšernobõli aatomielektrijaamas plahvatus 26.04.1986

Ei kuulnudki samal päeval vist, aga järgmine päev oli isa sünnipäev ja seal räägiti sellest küll, paraku jälle ainult Soome TV info põhjal, meie kanalid ju vaikisid mitu päeva ja siis serveeriti seda ka kui üsna tühist avariikest. Meie perest kedagi sinnasaatmise oht ei ähvardanud, see karikas läks mööda.

4. Balti kett 23.08. 1989

Hendriksoni küürul - kett läks ju sealtkaudu ja abikaasa ettevõttele olid sinna kohad määratud. Mina olin sel ajal ju kolmanda lapsega kodune. Sama päev oli ka ühe mu lähedase sugulase 60.juubel.

5. Estonia uppus 28.09.1994

Kodus, sellest kirjutasin pikemalt siin.

6. Diana suri 31.08. 1997

Suve viimane päev, järgmisel päeval pidid lapsed kooli minema. Kodus me kõik olime, mina vist sekeldasin õues ja kui tuppa tulin, siis lapsed ütlesid, et selline uudis. Edasi vaatasime muidugi telekat ja püüdsime aru saada, mis siis õieti juhtus. Eks see sündmus täitis kõik uudistekanalid mitmeks päevaks ja matuseid vaatasime ka. Diana oli sümpaatne printsess ja tema hukkumise lugu siiani ju segane...

7. Saabus aasta 2000

Loomulikult Nõmme suusasilla juures. See on olnud traditsiooniline aastavahetamise koht juba pikka aega, terve Tallinn nagu peopesal ja tolle aasta ilutulestikud olid eriti võimsad ka. Igatahes südaööl huilgas rahvas seal täiest kõrist ja raketid paukusid nagu oleks sõda lahti läinud.

8. Toimus terroriakt World Trade Centerile 11.09. 2001

Tööl olin. Raadiot ega telekat meil seal polnud, keegi tuli ja ütles. Pärast õhtul kodus vaatasin, see uudis täitis kõik kanalid. Ega kohe kohale jõudnudki, millega tegu.

9. Michael Jackson suri 25.06. 2009

Siinsamas kus praegu - oma voodis, läpakas põlvedel. Lugesin Postimehe mingi artikli kommentaare ja nende hulgas oli üks selline, et miks Postimees midagi ei kirjuta sellest, CNN räägib juba tund aega. Klikkisin siis sinna ja oli jutt jumala tõsi. Mingi aja pärast ilmus Postimehe lehele ka nupuke. Aga tegelikult jättis suht külmaks, pole kunagi tema fänn olnud. Poole silmaga kiikasin hiljem neid arutelusid surmapõhjuste ja laste hooldusõiguste üle.

10. Milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?

Pühapäevane päev - pool päeva olin tööl, lootsin ka ühe blogijaga kokku saada, kuid olude sunnil piirdusime telefonivestlusega. Kodus kütsin ahju ja üritasin kööki soojaks saada. Tuba on soe, köök mitte eriti. Seal ju seinad nii hõredad ja pliit ei ole ikkagi ahi. Tööl kohvilauas arutasime naistega, et Päästeamet annab ikka lolli nõu - vanainimesed jäägu külmaga tuppa. Vanad just on kogenud kõike ja oskavad end korralikult riide panna (meie daamid igatahes keegi ei kurtnud, et külm ära võtaks). Hoopis nabajopedes noored tuleks koduaresti panna. Õhtu lebotasin niisama...

Edasi läheb: Trulla, Ninataga ja Wild

pildil veekannu serv minu köögis hommikul

Väikesed soovid

Algas detsember. Paljudele kõige kiirem kuu aastas, sest on ju vaja pere soovid välja peilida, kaubandusvõrku kammida või ise nobedasti näppe liigutada (loomulikult oleks see paljudele parim variant!), valmistuda aastalõpu suurteks söömapidudeks ja mida kõike veel... Kellel tööd, neil on vaja aasta lõpuks kokkuvõtteid teha, aruandeid esitada, mõnel juhul ka töökaaslastega ühiseid peoplaane pidada.

Aga sageli on just väikesed soovid need, mille täitumine palju suuremat rõõmu valmistab. Äkki mõtlekski siis hoopis neile? Paljudest pisikestest asjadest saabki ju kokku ühe suure hea.

Kutsukski siis kaasblogijaid üles jagama oma pisikesi soovikesi, lootuses, et teised nende täitumist soovivad ja nii ehk rõõmu suurendada aitavad.

Mängureeglid on lihtsad: pane kirja kolm soovi ja saada teatepulk kolmele blogisõbrale edasi. Kui raatsid, võid pärast pühi teada anda, kas mõni soov ka täide läks.

Minu soovid oleksid sellised:

*lund, just nii palju, et mõnus valge oleks, aga lumelabidaga end ära katkestama ei peaks

*pehme suur soe sall, mille sisse end jahedamal õhtul mässida

*rahu ja vaikust, et saaks tegelda just sellega, mis endale meeldib

Teatepulk läheb edasi Maaraja perenaisele, Rojule ja Tiiatibule

Kopeeritud lugu

Tiia loal panin koopia endalegi.

Seekordse blogipidaja nimi on hea lapse nimeline.
Uurime järgi, kas ta seda ka siin elumere lainetel on...


Tere Kukupai!


Sind lugedes jääb mulje, et Sa eladki blogimaailmas, Sul on kolm blogi, kuhu pidevalt tekste ilmub. Sul on fotoblogi Nagis. Sa oled ema; vanaema. Käid tööl, mõtled abivajajate peale jne.
Kust selline energia? Kas sa soovitaksid teistelegi sellise tempoga elu?

On sul enda meelest tempokas elu?

Elutempo on just nii kiire kui igaüks endale ise teeb. Seega ei oska ma soovitada ega laita.
Aga et ma just blogimaailmas elaksin - no seda ka päriselt ei ole. Kui keegi tähele pani, on viimasel ajal eriti üsna pikad pausid sisse tulnud. Kui midagi öelda on, eks selle aja ikka leiab, et klahve klõbistada. Kuna olen oma olemuselt ööloom, saabki palju asju siis tehtud, kui ülejäänud pere magab, kaasa arvatud fotode sorteerimine ja töötlemine, päeva jooksul pole muud kui võta ja riputa üles.
Energiat annab kõige rohkem see, kui mingi asi, mis mulle endale väga korda läheb, saab ära tehtud. Muidugi on ka minul perioode, mil ei tahaks kätt ega jalga liigutada, peab end lausa sundima. Enamasti on pärast aga hea meel, et ikka sai ette võetud.

• Sa kirjutad palju sellest, mis Su ümber toimub, erinevatest elusituatsioonidest, väärkohtadest jne. Millise valdkonna alla sa oma leivatöö paigutad?

Kõige lühemalt võib öelda, et töötan inimestega, sageli nende elu pöördepunktides.
Aga üldiselt - üheksa ametit ja kümnes nälg just ei ole, aga paksuks ka pole õnnestunud end süüa..

• Kui Sulle öeldaks ühel päeval, et Sul on võimalus ükskõik millises seriaalis või tõsielu saates osaleda, siis millisesse sa läheks ja millisesse mitte mingil juhul ei osaleks?

Ma olen osalenud saates "Inimeselt inimesele" ja seda tüüpi asjades olen edaspidigi nõus osalema. Aga igasugused seriaalid jätan 15 kuulsuseminuti jahtijatele :P

• Blogiomanikud on teinud ka "reality" kokkusaamisi. Ka Sina oled neis osalenud. Kas blogipidajad on oma kirjutatud sõnade "nägu"? On need toonud sulle pettumisi või vastupidi üllatusi?

Mitmeid blogijaid olen enne juba reaalelus tundnud, seega nemad mulle üllatusi eriti ei valmistanud. Paljudega olen tõepoolest blogi vahendusel tutvunud ja need on olnud meeldivad kokkusaamised. Blogi on ainult üks osa inimesest, reaalis saab temast näha rohkemat.. Muidugi on blogi kirjutaja nägu, aga nagu näoilmeid on väga erinevaid, võib üks inimene kirjutada ka erinevaid blogisid. Isiklik tutvus annab võimaluse lugeda blogikirjutiste ridade vahelt, aitab mõnikord aru saada, miks just nii ja mitte teisiti.
Ühel kokkusaamisel üllatas mind ennast, et mind oli ette kujutatud hoopis teistsugusena, seda just välimuselt.

• Kui saavad kokku ainult teatud blogipidajad, kas sa ei arva, et ülejäänud lugejad hakkavadki neid selliseks "oma seltskonnaks" pidama, kes ainult teineteisele kirjutavad ja loobuvad nende lugemisest?

See oht on isegi olemas. Samas on suur hulk blogisid, mida peetaksegi kindla ringkonna jaoks ning kõrvalseisjalele pole neis midagi huvitavat. Loetakse ikka seda, mis huvitab ja ennast kuidagi puudutab.

• Blogimaailm on ka paras seebikas. Siin leidub igasuguseid tegelasi ja nagu korralikus seebikas ikka, ka üsnagi ootamatuid sugulussidemeid. Kas ja millise blogipidajaga oled Sina siinses "blogiseebikas" sugulane?
  

Eks aja jooksul ole minu blogidesse jõutud igasuguste kummaliste seoste otsinguil teiste blogijatega. Aga konkurentsitult parim küsimus oli: "Kas Kukupai on Ninataga ämm?" Arutasime omavahel ja leidsime, et kui Ninataga mees lubab mul end adopteerida, miks siis mitte. Seega - asi on töös ja loodetavasti mõne aja pärast võib sellele küsimusele jaatavalt vastata :P

• Mis on Sinu meelest blogimise plussid ja miinused? Kas kellegagi otse tuttav olla pidurdab blogimist ja teemasid millest blogid?

Üks suur pluss minu jaoks on, et kirjutamisoskus ei lähe rooste. Lisaks suur virtuaaltuttavate ring, kellega on huvitav suhelda. Boonuseks võib lugeda , et mõnigi asi, mis muidu ununeda võiks, saab talletatud. Endalgi vahel huvitav vanu kirjutisi üle lugeda ja üllatuda - vaat kuidas ma siis mõtlesin!
Miinuseks võiks ehk olla, et blogimina ja reaalmina võivad kellegi jaoks sassi minna või samastuda.
Isiklik tutvus küll blogimist ei pidurda, lähtuda tuleb reeglist, et ei kirjuta midagi, millest inimesega otse rääkida ei saa. Ja loomulikult teiste privaatsus kuulub arvessevõtmisele. Aga see reegel kehtib ju reaalelus ka, nii et ei mingit jalgrattaleiutamist.

• Kellele Sa blogid?

Kõigile, kes lugeda tahavad. Isiklikud ja kitsa ringi jutud on parooli all.

• Ootad Sa oma blogis dialoogi?

Päris kindlasti ootan. Vahel päris kurvastab, kui viskan õhku teema, mis mind ennast väga puudutab ning ühtegi vastukaja ei tule. Samas mõnikord juhtub ka, et kommentaarium sahiseb mingi kõrvalise detaili ümber, peateemast vaadatakse sujuvalt mööda...

• Kui paljusid blogisid loed ning on Sul kindel teemavaldkond keda jälgid?

Igapäevasesse kohustuslikku ringi kuulub kümmekond blogi, pidevalt hoian silma peal ikka päris mitmekümnel (ega kõik iga päev kirjuta ka). Pisteliselt kiikan teisi ka, kui midagi huvitavat silma jääb. Vahel jääb mõni blogi kauemaks unarusse ja siis kui aega rohkem, lappan kõik vahepealsed kirjutised läbi. Teemaks on ikka elu ise kogu oma mitmekesisuses.

• Paluks ka ühesõna vastused valik küsimustele, mida esitati näitlejatele saates "Inside the Actors Studio":

1. Sinu lemmik sõna? polegi, iga sõna õigel kohal on ilus
2. Sõna, mis Sulle ei meeldi? Võimatu
3. Lemmik kirumissõna? (tsensuurita)? Püha Peetrus küll! ja kui asi päris hull - sh*t (läbi hammaste)
4. Millist teist ametit tahaksid proovida? Mida ma veel teinud pole? Vormel-1 piloot ehk?
5. Millises ametis Sa ei tahaks olla? Poliitik
6. Mida Sa sooviksid, et Jumal Sulle ütleks, kui saabud Taeva väravatesse? Jälle üks blogija ja nagistaja! Hm, ma pean netti juurde panema...

Tänud Kukupaile! Toredat sügist ja kergeid klahve!

Nüüd pani pirni!

Kati nimelt, kohe kui kapist välja puges... Üldse, ma ei saa aru, mis komme see blogijatel on tekkinud mind puuviljadega loopida :P   Aga kolm pidi kohtuseadus olema, nii et olgu siis seekord veel pealegi. Järgmisi puuvilju ma enam edasi ei viska, pistan ise nahka.

Reeglid:

Vasta kolmele küsimusele ja saada siis osalistele edasi!

1. Millisel puu- või juurviljal on lapsepõlve maitse?

2. Milline juurikas, mari või puuvili on maailma ajaloos kõige tähtsam? Ja miks?

3. Vali kolm blogijat ja ütle, millise puu otsast nemad kukkunud on :)

1. Kuna Kati mind just pirniga võrdles, tuligi meelde, et Tartus vanaema-vanaisa aias oli mul nimeline pirnipuu, mille vanaisa minu jaoks istutas. Pirne sain ma sealt väga vähe maitsta, puu hakkas hilja kandma ja juba paarkümmend aastat seda aeda meie jaoks enam ei olegi, pärast vanaema surma müüdi kõik maha. Head pirnid olid küll ja sealt ma oma suure pirniarmastuse sain ka.

2. Kartuli tulek Eestimaale lõpetas siin näljahädad, seega väga tähtis mugul. Ning kartulist annab ikka väga palju erinevaid maitsvaid roogi teha.

3. Nüüd tuleb ilmselt võtta sihikule need blogijad, keda teised veel üles leidnud pole.

Tiia - arbuus, pealt kõva roheka koorega, seest punane ja mahlane.

Maret - õun igatepidi, roosa ja ümmargune.

Aire - kollane päikesena särav kõrvits.

Ja nagu öeldud - nüüd aitab!

Puu otsast potsatanud

... nagu küps ladvaõun (Tiiatibu arvamus).

Korra olen seda meemi juba teinud, aga ega kuskil kirjas pole, et ei võiks uuesti teha.

Reeglid:

Vasta kolmele küsimusele ja saada siis osalistele edasi!

1. Millisel puu- või juurviljal on lapsepõlve maitse?

2. Milline juurikas, mari või puuvili on maailma ajaloos kõige tähtsam? Ja miks?

3. Vali kolm blogijat ja ütle, millise puu otsast nemad kukkunud on :)

1. Üks lapsepõlvemaitse on kindlasti jänesekapsas. Kevaditi sai ikka metsas kolatud ja neid hapukaid lehti näksitud. Paraku selles kohas neid enam ei kasva, olen otsinud...

2. Kas just kõige tähtsam, aga põhjamaadel on kindlasti oluline rukis - leib on ju meie põhitoidus.

3. Annab otsida blogijaid, kes selle mänguga veel pihta pole saanud...

* Kirjatsura - sibul, pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline, vahel kibe ja paneb pisarad jooksma, aga temata on toit maitsetu.

* Iibis - suur kollane ploom, pehme ja mahe, aga sees kõva kivi.

* Anneli - rabarbar. Üldiselt vajab kasvamiseks head mulda, aga tuleb ka vähesega toime. Hapukas ja mahlakas.

Ps. Tutti-Fruttil on käimas fotokate loosimise kampaania. Osaleda saab siin:http://www.spindo.eu/tutti-frutti/. Aga mis veelgi parem: nad lubasid puuviljameemi edasipildujate vahel kastitäie komme loosida!

Puuviljamäng

Suvi on astumas oma õigustesse. Kõik lokkab, õitseb ja lõhnab ning kaugel see puuviljade ja marjade aegki siis enam. Turult saabki juba kõike, maasikalõhn käib üle pea. Olekski vist sobiv käivitada üks uus suviselt magus meem, sedakorda puuviljateemaline.

Vasta kolmele küsimusele ja saada siis osalistele edasi!

1. Millisel puu- või juurviljal on lapsepõlve maitse?

2. Milline juurikas, mari või puuvili on maailma ajaloos kõige tähtsam? Ja miks?

3. Vali kolm blogijat ja ütle, millise puu otsast nemad kukkunud on :)

1. Minu jaoks meenutab lapsepõlve üks kindel õunapuu. Erilise maitsega õunad, selliseid pole mitte kunagi ega kuskil mujal saanud. Isegi rohelisena polnud nad hapud, kuid valmina kaua ei seisnud ka. Tegelikult on see õunapuu mul praegugi aias ja kannab igal aastal vilja kah.

2. Eks see kõige tähtsam pidi ikka õun olema - millegipärast kujutavad kunstnikud hea ja kurja tundmise puu vilja enamasti ikka õunana. Kui Eeva ja Aadam poleks sellest puust maitsnud, vaevalt siis inimkonda praegusel kujul eksisteeriks :P

3. Ja nüüd palun mitte kellelgi solvuda, tegemist on minu subjektiivse arvamusega, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele!

Wild - loomulikult sidrun! Pealt ilus kuldkollane, ettevaatamatul käsitsemisel aga pritsib haput mahla näkku. Mõnedele täiesti vastuvõetamatu, teised ei kujuta elu temata ettegi.

Ninataga - karusmari. Kui rapsides kallale lähed, torgib su okastega ära, kui aga õrnalt ja ettevaatlikult lähened, võid mõnusa naudingu saada.

Sjgelle - pirn. Ja mitte mingi Hiinast imporditud jahune käkk vaid ikka ehtne ja eestimaine, mahlane ja nauditav.

Nii kullakesed, teie puuviljavalik palun!

Edit:

Krissu väidab, et kõgi mängijate vahel loositakse välja kast Tutti-Frutti komme ka. Ärge selle peale väga lootke, need kommid on MINU :P

tekstipilv

Leidsin Tiialt ja otsustasin proovida, mida minu blogist välja nopitakse. Sellise pildi 

siis sain. Väiksem pilt toimib lingina.

Roju kiusab!

No nii, saingi ära kitutud! Aga tegelikult ka - loobib siin meemiga ja tahab minust mingeid imelikke fakte teada saada :P

Ma päris tükk aega mõtlesin, kas mul ongi midagi nii erilist, et sellepärast hakata blogstriptiisi ette võtma. Aga välja mõtlesin.

1. Mul on suht korralik numbrimälu. Igasuguste kuupäevade ja kellaaegade suhtes pole mõtet minuga vaielda, niikuinii jään peale. Ja ausalt öeldes olen võimeline juuksekarva lõhki ajama ka, kui keegi üritab mulle selgeks teha, et ma eksin - seni pole veel eksinud. Ning kui veel mobiile polnud, polnud mul telefonimärkmikku ka vaja - kui numbrile korra helistanud olin, oli see peas kah.
   
2. Lapsest saadik on mul olnud kombeks koogitaina kauss enne pesemist puhtaks limpsida. Isegi täna sain sellega hakkama.
3. Mul vist on püromaani kalduvused. Ma lihtsalt jumaldan igasugust tuletorkimist, olgu lõke või grill või mis iganes. Ahjuküte on minusugusele lausa õnnistuseks.
4. Olen allergiline kookosele. Mingisuguseid kookospiima sisaldavaid kosmeetikavahendeid palun minu ligidusse mitte tuua. See muidugi ei takistanud mind täna kookose-kohupiimakooki tegemast.
5. Ma registreerin lugemisel automaatselt kõik kirjavead (teiste omad muidugi). Ilmselt on see jäänuk keskkoolist, kui emakeeleõpetaja kamandas mind appi kirjandeid parandama.
   

Nii, ja strippi palun jätkata: maaraja perenaine, osaline ja tegelinski.

Juhuostude võlu

Järjekordselt loen ja kuulen soovitust tarbida rohkem, et sellega meie kokkukukkuvat majandust turgutada. Üldiselt jätavad sellised üleskutsed mind külmaks, sest tavaliselt ostan ikka seda, mis mul vaja ja ostud on enam-vähem planeeritud. Aga vahel võib juhtuda, et korvi satub ka midagi sellist, mida ma üldse ei ole kavatsenud osta. Ja vahel on ka nii, et jääb silma midagi, mis meeldib, aga kaine mõistus saab võitu ning pärast kahetsen - oleks siiski võinud...

Siit tuligi mõte käivitada uus meem - mida oled hetkeajel ostnud ja mille ostmatajätmist hiljem kahetsenud?

Reeglid:

Pane kirja 1-3 asja, mille oled ostnud ilma igasuguse kavatsuseta ja millega väga rahule jäid ning vähemalt 1 asi, mille oled kõigest hoolimata poodi jätnud ning ei jõua end seepärast ära kiruda.

Saada meem edasi kolmele blogisõbrale.

Minu nurr-ostud:

1. Aastaid tagasi Poolas oli mul Varssavi lennujaamas kole palju aega oma lennuni. Kotis vedeles peotäis münte ning üks tuttav norrakas, kelle lend läks varem, andis teise peotäie lisa. Kolasin siis niisama mööda lennujaama ringi, mingi osa rahast läks lõunasöögile, kuid ikka oli veel palju. Ette jäi parfümeeriapood ning sealt leidsin ühe superhea lõhnaõli. Ma olen väikestviisi lõhnafriik küll, aga tollal ei olnud võimalik laristada ning enamus lõhnu jäi minust poodi. Selle aga ostsin ära ning jäin väga rahule. Tühi pudel seisis veel hiljem kaua aega pesukapis.

2. Fotoaparaat. Läksin tegelikult Selverisse toidu järele, aga tehnikapoe vitriinis vaatas aparaat nii haledalt otsa. Palk oli just arvele tulnud ning hind polnud ka üle mõistuse ning nüüd on see aparaat mul pidevalt kotis.

3. Paar nädalat tagasi sattusin Prismasse just sooduskampaania ajal. Ühes kastis seisid kenad plastmasskausid, lilla oli nii armas, et rändas kärusse. Läks salatikausina kohe aktiivsesse kasutusse kah.

Raamatutest parem ei räägi.

Kahetsen tänase päevani, et jätsin ostmata ühe väga kena seeliku. Millegipärast arvasin, et raha on muukski tarvis. Kui ümber mõtlesin, seda seelikut enam müügis polnud. Ja seelikutega on mul korralik ikaldus ning ei leia enam niisugust, mis meeldiks.

Edasi annan meemi jõhvikale, iibisele ning kaamosele. Kuidas teie poodlemisega lugu on?

Börsile?

Tiia juures oli loetelu blogi väärtuse hindamislehtedest. Nalja pärast sai kah ära hinnatud.

webtraffic   -   $457.09

urlappraisal   -   $36,568.36

Smart
PageRank
Values this site at
$102

cubestat - $78.84 

 $76
  Check yours? 

 

Jäin vist seagrippi

Millegi muuga pole võimalik seletada EU Profileri testi tulemusi. No ei saa olla, et annan enda arust ausad vastused ja mulle sobib kõige paremini Vene Erakond Eestis!

Samas pidi kõige lähemal olema Reformierakond, aga selle pildi järgi otsustades on see ikka päris kaugel.

No ega seda testi tõsiselt võtta võigi ja tegelikult ei kavatse ma ka tulevikus ühegi erakonnaga liituda.

Paar nõida

Vähemalt nädal aega juba on selle blogi otsisõnade konkurentsitu tipp nõiapilt, kokku paarsada korda vähemalt. No selge, volber läheneb ja nõiad teevad ettevalmistusi Walpurgi mäele minekuks. 

Eks ma siis annan ka oma panuse, nõid nagu ma olen.

Veidi praakpiltide ja arvutiga sehkendamist ning kaks nõida sai valmis.

Ämblikuvõrkude taha peitis nõia hypac.com, teise puhul olid abiks erinevad filtrid.

Pildimängud

Praakpiltidega võib igasuguseid efekte katsetada. Seekord oli vahendiks lunapic 

Paraku nagisse gif-faile riputada ei saa, olgu siis siin.

Sõbrakuu blogimäng 14.02

Ja see on ka viimane.

Ning ära tuleb arvata, kes nii kirjutas:

Huhh, kui millestki liiga palju räägitakse, siis muutub see tüütuks. Nii et blog.tr.ee’d ja wordpressi pole ilmselt mõtet kuni pühapäeva õhtuni külastada.

Muide, olen täiesti nõus.

Tegelikult alustasin puhkamisega juba ette, 13. ja reede ei teinud blogipuud lahtigi. Oma blogi kah mitte.

Sõbrakuu blogimäng 12.02

Eile polnud kellelgi raskusi ära arvata, et üks tubli "grafomaan" on teadagi Nirti. Oleks selliseid blogipuus ainult rohkem!

Täna midagi päris päevakajalist:

Vastusena Teie nõudmisele koheselt kustutada võlgnevus Teie äriühingu ees teatan, et seoses ülemaailmse majanduskriisiga toimub meie firmas võlgnevuste likvideerimine allkirjeldatud viisil:

Kes oma võlausaldajad nii peenelt pikalt saadab?

Sõbrakuu blogimäng 11.02

Üleeile jagas kasulikku abi teadagi Larko, kes teine siis veel läbi Ubuntu raadiot kuulab. Ning eile andis internetiturvalisuse koha pealt nõu loomulikult arvutikaitse. Tänaseks aga otsisin välja ühe "grafomaani" tekstijupi.

See peab olema mingi geen, mida kõigil ei ole. Kirjutajageen. Grafomaani, kui soovite. Loen blogisid, lihtsalt ajaviiteks. Mõnda pikemalt, mõne panen koleda kujunduse pärast kohe kinni.

Kes see grafomaan (heas mõttes) siis on?

Sõbrakuu blogimäng 10.02

Eilse tekstikatkendi autorit ma veel ei reeda, panin selle liiga hilja õhtul üles.

Täna peaks kirjade järgi olema turvalise interneti päev. Seega noppisin blogipuust ka ühe äärmiselt päevakajalise postituse, see tõepoolest tasub lugemist.

Tänane turvalise interneti päev on pühendatud laste kaitsmisele internetis varitsevate ohtude eest ning lapsevanemate selleteemalise teadlikkuse tõstmisele. Üldlevinud arvamuse järgi on lapsed arvuti ja interneti koha pealt oma vanematest tehniliselt nutikamad.

Kes tarka nõu jagab?