Kui inimene taotleb puuet või püsivat töövõimetust,peab ta täitma megapika ankeedi. Aga kas selle ankeediga kogutud andmetega on võimalik ka midagi rohkemat teha?
Ankeetküsitlus on üks sotsioloogilise uurimistöö vorme. Selle kaudu püütakse saada vastuseid konkreetsetele küsimustele ning tulemuseks on uuritava kontingendi ristlõikeline ülevaade mingil kindlal ajahetkel ). Üldiselt on ankeedi kasutamise eesmärk koguda vastavatelt inimestelt nende arvamusi või teada saada nende inimeste muid omadusi . Ankeetküsitluse tulemusel saame teada kontrollitavaid andmeid (näiteks töökoht, haridus vms) ning mittekontrollitavaid andmeid (näiteks toimetulek isikliku eluga). Üldjuhul on ankeet odavaim ja kiireim viis meid huvitava info saamiseks. Kuigi ankeetidel on rida nõrku külgi, on tema tugevaimaks küljeks siiski reliaablus – ette antud vastusevariantide korral mõõdab ankeet alati ühtesid ja samu hoiakuid või omadusi. Ankeete kasutavad oma töös peale sotsioloogide ka paljud ametkonnad neile vajaliku informatsiooni kogumiseks. Üks selline ametkondlik küsitlus on Sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud ankeet puude raskusastme ja/või püsiva töövõimetuse taotlejale (tööealisele inimesele). Ankeet tervikuna on kättesaadav aadressil http://www.ensib.ee/public/blanketid/ekspertiisi_blanketid/ekspertiisitaotluslisa22008.pdf
1.Ankeedi lühiiseloomustus
Ankeet töötati välja Sotsiaalministeeriumi ja Pensioniameti spetsialistide poolt 2008 seoses sellega, et muutusid puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse taotlemise kord ning vastavate sotsiaaltoetuste maksmise põhimõtted. Kui enne maksti toetusi kindlas summas, siis tollal rakendus tegelike kulude hüvitamise põhimõte. Seetõttu seati eesmärgiks lisaks terviseseisundile koguda andmeid ka abivahendite kasutamise kohta. Kaudselt oli eesmärgiks vastuste alusel ka prognoosida vajalikke kulutusi ning planeerida selleks vahendeid.
Ankeedi maht on 109 küsimust, osa valikvastustega, osa lahtiste vastustega ning see on jagatud plokkideks.
I Üldandmed – sisaldavad küsimusi vastaja kohta (nimi, vanus, elukoht) ning küsitletava raviarstide kohta.
II Kehalised ja meeleelundkonnaga seotud funktsionaalsed piirangud – küsimused keha ja meelte seisundi kohta
III Küsimused igapäevaeluga toimetuleku kohta – kas ja mil määral inimene tuleb toime abivahenditega või ilma.
IV Abivahendid – küsimused kasutatavate abivahendite kohta
V Haridus – küsimused hariduse ja õppimisel kasutatavate abivahendite kohta
VI Tööelu – andmed töö iseloomu, sellega seotud terviseriskide ja tööl kasutatavate abivahendite kohta
VII ja VIII – andmed taotluse täitja kohta (kas täitis ise või abistaja) ning lisatud dokumentide loetelu.
Kuna selle ankeedi peavad täitma kõik puude raskusastme ja/või püsiva töövõimetuse taotlejad, pole tegemist juhuvalimiga ning saadava informatsiooni maht on väga suur. See võimaldab luua täieliku andmebaasi puuetega inimeste toimetulekust, abivahendite kasutamisest, samuti nende sotsiaalsest staatusest. Kuid andmete kogumine on alles esimene samm kvaliteetse informatsiooni saamiseks . Et nende andmetega oleks võimalik ka edaspidi teha midagi rohkemat kui igale vastajale tema konkreetse ankeedi alusel puude raskusaste ja/või püsiv töövõime määrata, on vaja need andmed süstematiseerida, kodeerida ja koguda andmefaili ning muuta see fail hilisematele uurijatele kättesaadavaks. Selleks on mitmesuguseid andmetöötluse meetodeid .
2.Ankeedi analüüs küsimustegruppide kaupa
I Üldandmed
Kuna siin on tegemist kõige üldisemate andmetega vastaja kohta (nimi, vanus, elukoht), pole sotsioloogil siit muud võtta, kui koondit, et hinnata näiteks puuetega inimeste ja töövõimetustoetuse saajate jaotumist vanusegruppide lõikes või soo järgi, aga ka elukohtade järgi (ongi tehtud järeldusi, et mõnedes maakondades on puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäride osakaal rahvastikus tunduvalt suurem kui teistes). Seega on sotsioloogi jaoks tegemist taustainfoga. Kui aga vastuseid kombineerida ka V või VI küsimustegrupi vastustega, võib pilt juba huvitavamaks minna ning tekkida kiusatus mõningate hüpoteeside püstitamiseks, mida siis teiste vahenditega edasi uurida.
Küsimused arstide kohta on puht ametkondlikud, kuna Pensioniamet küsib ankeedis märgitud arstidelt lisahinnangut vastaja tervisliku seisukorra kohta. Sotsioloogiliste uurimuste jaoks siit vaevalt materjali leiab.
II Kehalised ja meeleelundkonnaga seotud funktsionaalsed piirangud
Küsimused 1 - 23
See küsimusteplokk on mõeldud selgitamaks, millised on vastaja kehalised või meelelised puuded, mis takistavad tal teistega võrdselt toime tulemast. Küsimused on üsna konkreetsed, valikvastustega – vastaja peab hindama, kui oluliselt tema puue teda takistab. Kõige rohkem on liikumisega seotud küsimusi ja see on ka mõistetav – puuetega inimeste hulgas ongi liikumispuudeliste osakaal kõige suurem, nagu nähtub ka vastavate organisatsioonide liikmete arvust.
Vastuste kogum moodustaks asjaliku andmebaasi, mida oleks võimalik kasutada muudes uurimustes.
III Küsimused igapäevaeluga toimetulemise kohta
Küsimused 24 - 62
See plokk peaks andma vastuse, kui hästi küsitletav oma igapäevaeluga toime tuleb, kas ta saab hakkama iseseisvalt või vajab abivahendeid/abistajat. Enamasti on siin vaja valida sobivaim vastusevariant, lisaks ühele küsimusele vastates lisada küsitavate objektide kaugus elukohast.
Selle ploki vastused peaksid teoreetiliselt olema ka aluseks võimalike abivahendite vajaduse prognoosimiseks, sealt edasi juba nende hankimiseks vajalike rahaliste vahendite eraldamiseks. Mingil määral seda andmekogumit eelarvete koostamisel ka arvestatakse.
Samas on just see küsimusteplokk puuetega inimeste meelest (ja see seisukoht on välja tulnud paljudel vestlustel ja koosolemistel) kõige halvemini koostatud. Esiteks on seal rida paarisküsimusi, esimene küsimus toimetuleku kohta ilma abivahendita, teine abivahendiga. Kui aga inimene ilma hakkama ei saa, vajalikku vahendit tal aga millegipärast ei ole, ei saa ta ju hinnata, kuivõrd see teda aitaks. Seega puudub vastusevariant „mul pole sobivat abivahendit“. Samuti on ilmnenud hirm, et neid vastuseid võidakse tõlgendada vastajale ebasoodsalt, s.t. et kui ta kirjutab, et abivahendi kasutamisel tuleb ta igapäevaeluga raskusteta toime, hindab ametnik teda puudega kohanenuks ning alaneb puude raskusaste, sellest aga sõltub lisakulude hüvitamise määr. Seega on küsimustesse juba sisse programmeeritud vajadus vastata ebaausalt, näidata oma toimetulekut kehvemana kui see tegelikult on.
IV Abivahendid
Küsimused 63 - 74
See plokk on mõeldud selgitamaks, milliseid abivahendeid vastaja kasutab ning kui olulised need tema jaoks on. Siingi on vastajal võimalus valida mitme variandi vahel ning näidata oma toimetulekut tegelikust kehvemana – kui abivahendi puudumine piirab tema tegutsemist vähe või mõõdukalt, vastab ta eeldatavalt siiski, et ta ei tule selleta üldse toime.
Üldiselt aga annab see plokk pildi sellest, millised abivahendid on kasutusel küsimustikule vastamise ajahetkel kuid ei anna mingit pilti sellest, kas neist piisab või vajaksid vastajad veel midagi. Kui lisada küsimus „Milliseid abivahendeid veel vajate?“, oleks sellest kasu ka pikemas perspektiivis – oleks võimalik nende andmete alusel planeerida edasisi võimalikke kulutusi ning esitada tellimusi abivahendeid maale toovatele firmadele.
V Õpingud
Küsimused 75 - 82
See plokk sisaldab küsimusi vastajate hariduse, erialade, õpingute ja nende kestel kasutatavate abivahendite kohta. Neid andmeid uurimustes kasutada saab ainult koos muu informatsiooniga, muidu tekib oht meelevaldsete järelduste tegemiseks – näiteks võib ilmneda, et suurem osa puuetega inimestest on algharidusega ning sellest järeldada, et puue piirabki hea hariduse saamist. Tegelikult see muidugi nii ei ole, piirangud sõltuvad paljude tegurite koosmõjust. Paraku sellesisulisi väiteid ikka esitatakse ning seepärast oleks üks korralik uurimus puuetega inimeste hariduse omandamise võimalustest väga teretulnud. Minu andmetel on laste kohta selliseid uuringuid tehtud, olen mõnes neist isegi osalenud, kuid tervikpilt senini puudub.
Plokki oleks võinud olla lisatud ka küsimus: „Kas soovite õppida veel mõnda teist eriala? Kui jah, siis millist?“ Siit saadud vastused koos järgneva plokiga aitaksid planeerida erinevaid koolitusi.
VI Tööelu
Küsimused 83 - 107
See plokk on mõeldud selgitamaks vastajate tööalast tegevust ning sellega seotud piiranguid ning tööga seotud terviseriskide esinemist. Natuke segaseks jääb küsimuse nr.106 formuleering ja mõte – kui ploki alguses öeldakse, et kui vastaja pole kunagi töötanud, jätku ta see plokk täitmata, siis ei saa ta ju seda soovitust järgides kirjutada, kas ta üldse soovib töötada ning millistes tingimustes. See küsimus peaks olema siiski kõigile vastajatele kohustuslik, samuti võiks küsimuse päis olla natuke teisiti formuleeritud: „Kas te soovite hakata tööle/jätkata töötamist….“ ning seejärel on olemasolevad poolenisti lahtised vastusevariandid ilmselt piisavad kõiki võimalusi katva info saamiseks.
Ka selle plokiga kogutud andmestik oleks uurimustes kasutatav koos teiste andmestikega, eriti töötervishoiualastes uurimustes, aga ka võimaliku alusena tööhõive planeerimisel. Räägitakse palju puuetega inimeste võimetekohasele tööle rakendamisest, enamus europrojektide raames eraldatavast rahast on sellele suunatud, aga kui puudub ülevaade soovitavate töökohtade ja töötingimuste kohta, jäävad lahendused poolikuks. Igasugused projektide raames tehtavad küsitlused (näiteks Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt juba viiendat aastat toimuv koolitus „Tööotsija tööriistakast“) hõlmavad siiski väga väikest osa kõigist töösoovijatest.
VII ja VIII Andmed taotluse täitja ja lisatud dokumentide kohta
Küsimused 108 ja 109
Need küsimused sotsioloogiliste uurimuste jaoks huvi ei paku, kui just ei taheta välja selgitada, kui suur osa puuetega inimestest pole mingil põhjusel kirjutamisvõimelised. Samas põhjus siit ei selgu niikuinii ja sedagi tuleks analüüsida koos teiste andmetega.
3.Sotsioloogi võimalused
Nagu eelnevast võib järeldada, pole analüüsitud ankeet ise kasutatav sotsioloogilise uurimusena ja ega ta selleks pole mõeldudki, eelkõige on ta siiski ette nähtud ametkondlikuks kasutamiseks ühel kindlal eesmärgil. Samas koguneb selle kaudu üsnagi suur andmebaas, mis tuleb sobival viisil kodeerida ja salvestada. Sellisel juhul oleksid need andmed (või osa nendest) täiesti kasutatavad edasistes uurimustes kas täiendava informatsioonina või mõnede küsimuste uurimisel alusandmetena.
Et aga hinnata andmete sobivust edasiseks uurimistööks, peaks uurija teadma ka küsimuste esitamise eesmärki, konteksti, esitamise viisi, aega, tegureid, mis võisid vastuseid mõjutada, samuti peaks ta omama sotsiaalpoliitilist ja majanduspoliitilist taustainfot, mis aitab kaasa tulemuste interpreteerimisele. Selline info võiks metaandmetena olla salvestatud andmestiku juurde.
Saadud andmete esitamisel ja interpreteerimisel on ka oht, et nendest kas järeldatakse liiga palju või liiga vähe. Kahe erineva tunnuse samaaegne esinemine ei viita ilmtingimata nende põhjuslikule seosele. Mõni piisavalt tihti esinev kontrollimata korrelatsioon võib nii muutuda üldiselt aktsepteeritavaks seaduspärasuseks. Nii on juhtunud näiteks puudelisuse ja hariduse seostamisel.
Saadud andmete kasutamisel ja järelduste tegemisel peab tulevane uurija arvestama ka vastuste ekslikkuse võimalust. Peamine valesti vastamise põhjus on eespool juba ära toodud – vastaja kardab aususe korral kaotada osa toetusest. See on tingitud meie praegusest majanduslikust ja sotsiaalpoliitilisest olukorrast, mil puudetoetus ja töövõimetuspension on paljudele kas ainuke sissetulek või oluline osa sissetulekust ning selle vähenemine mõjutab otseselt nende üldist elukvaliteeti.
Kokkuvõtteks võib öelda, et hoolimata oma ametkondlikust iseloomust ja mõningatest osutatud puudujääkidest võib selle ankeedi abil koostatud andmestik olla abiks erinevate sotsioloogiliste uurimuste kavandamisel ja läbiviimisel. Paraku ei tea ma, kas ja kui suures mahus see andmestik praegu uurijatele kättesaadav on.
