Aardejahiga kipun graafikust maha jääma. Põhjuseid on erinevaid, aga niikaua kui midagi jahtida on, ei raatsi ära ka lõpetada.Selle nädala plaanis olid ehted. Neid ju naisterahvastel ikka on (mehi pole veel aardejahil näinud :P ) Eks on minulgi, kuid eriti ma neid ei kanna. Need vähesed, mis aeg-ajalt külge riputatud saavad, on aga kõik mingi erilise tähendusega asjad.
Kaks sõrmust, mis piltidel, kuuluvad minu juurde, need on mul sõrmes ööd ja päevad. Esimene, lilleke, on kallis mälestusese, tehtud mulle väga olulise inimese kuldhammastest. Ei, ärge nüüd arvake, et käisin tal hambaid suust välja kangutamas, seda tegi ikka hambaarst, kui uued proteesid asemele paigutas. Selle sõrmusega olid komplektis ka kõrvarõngad, kuid üks neist läks katki ja kadus ära. Vahetevahel siiski kannan toda üksikuksjäänut nii, et teises kõrvas on teine üksik rõngas.
Kiviga sõrmus on vanemate kingitus aastate tagant. Kivi paistab must, tegelikult on ta siiski tumeroheline.
Suured rippuvad kõrvarõngad on vanaema pärandus. Viikingiteks kutsus ta neid ikka ja temale omakorda oli need kinkinud minu vanaisa. Kannan neid ainult väga pidulikel juhtudel.
Lillekujulised kõrvarõngad on hoopis omapärase tähendusega. Need on samuti vanemate kingitus, aga kätte sain mõnevõrra hiljem - 20.augustil 1991. See kuupäev annab neile mingi lisaväärtuse minu meelest.
Kes end veel ehtida tahab ?
Püüaks järgmiste kordadega need vahelejäänud aardejahid ka maha pidada, tuleval nädalal kirjavara ja ületuleval nipsasjad ning siis juba vaatame, mis edasi saab. Äkki on kellelgi mõni hea idee?
1 kommentaar:
Vaatsin minagi oma ehtelaeka üle… õnneks mul selline isegi on, ja mõnikord (harva), kui meelde tuleb, riputan isegi mõne vidina endale külge.
Aga üht-teist huvitavat leidsin ja paar klõpsu tegin ka :)
...
Sinugi ehete juures annab ju väärtuse just lugu :)
Kaunid igatahes.
Postita kommentaar