
Mäel oli rahvast murdu ja enamusel tundus väga lõbus olevat. Tupsu aga lõi põnnama, mägi ikka liiga kõrge ja rahvast palju, tema ei tahagi sõita. Natuke siiski proovis veidi laugemas kohas.
Ega me kaua olnud, niisama passida polnud ju mingit mõtet. Pealegi läks hernesupi ja vastlakuklite jagamiseks. Aga õhtupoole lubas Tupsu emme ja tädiga uuesti minna, ehk siis on juba julgem.
Käisime poes ära ja kui oma tänavasse keerasime, sõitis meist mööda vilkurite ja sireeniga kiirabiauto. Hüppetornide juurde läks, seal murtakse igal aastal vastlapäeval mõned kondid ju.









1 kommentaar:
Tead, see võib kõlada nõmedalt, aga ma kohe ei talu seda vastlapäeva. Meie ühesuunalisel tänaval sõidetakse ülbelt vastassuunas, pargitakse koduvärava ette ning haljasaladele ja peetakse end üleval nii, nagu eestlased ikka kui kodust eemale saavad. Öäk.
Postita kommentaar