Taas Invamessile!

Tallinna Puuetega Inimeste Koda (TPIK) korraldab 1.- 2. oktoobril messi
„Invamess 2010", mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende
pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja
toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.

„Puuetega inimeste elukvaliteet ja eneseteostuse võimalused sõltuvad
info, teenuste ja toodete kättesaadavusest ning samuti teiste
ühiskonnaliikmete valmidusest arvestada erivajadustega inimestega,"
ütles TPIK juhatuse liige Külli Urb. „Kaasaegne infotehnoloogia ja
abivahendid aitavad vähendada puudega inimeste vajadust kõrvalabi järele
ning suurendavad seeläbi võimalusi osaleda aktiivsemalt ühiskonnaelus."

Invamessil on võimalik tutvuda õppimisvõimaluste, puuetega inimeste
ühingute tegevuste, abivahendi- ja meditsiinifirmade toodete,
rehabilitatsiooniasutuste teenustega jpm.

Messi käigus toimuvad mitmed avatud töötoad, mille teemadeks on
lapsehoiuteenus ja intervallhoid, esmaabi, tervislik toitumine ja
universaalne disain.

Mõlemal päeval on külastajatel võimalik saada sotsiaaltöötajakäest
teavet puuetega inimestele suunatud toetustest ja teenustest Tallinnas,
vajadusel saab toimetulekutoetuse alast nõu, võlanõustamist ning teavet
abivahendite soetamiseks. Lisaks on võimalik saada õigusalast
nõustamist. Seekordsel Invamessil on võimalus meeli proovile panna
külastades pimekohvikut ja -näitust. Filmihuvilistel on võimalik mõlema
päeva lõpus vaadata Eestis tehtud puuetega inimeste elu tutvustavaid
filme. Lastevanematel on võimalus oma lapsed jätta lastehoidu.

Invamess toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59)
1.-2. oktoobril.

Mess on avatud 1. oktoobril kell 13-19 ning 2. oktoobril kell 11-16.

Külastajatele on mess tasuta.

Invamess 2010 läbiviimist toetavad Tallinna Linnavalitsus ja
Hasartmängumaksu Nõukogu.

Messi ajakava:

Reede, 01.10.2010
13.00-13.15 Messi avamine, sõnavõtud (1. korruse fuajee)
13.00-19.00 Eksponentide väljapanekud (1. ja 2. korrus)
13.00-19.00 Pimekohvik ja pimenäitus (hoovimaja)
14.00-15.30 Töötuba „Lapsehoiuteenus ja intervallhoid“ (venekeelne ja
viipekeelne tõlge) (2. korrus, ruum 209)
14.00-18.00 Sotsiaalnõustamine (2. korrus, ruum 201)
14.00-18.00 Õigusnõustamine (2. korrus, ruum 206)
14.00-18.00 Kunstitegevuste õpituba (2. korrus, ruum 202)
16.00-17.30 Töötuba “Universaalne disain“ (viipekeelne tõlge) (2.
korrus, ruum 209)
16.00-18.00 Id-kaardi koolitus (2. korrus, ruum 210)
18.00-19.00 Filmiprogramm: „Ilusad inimesed“ (2. korrus, ruum 209)

Laupäev, 02.10.2010
11.00-16.00 Eksponentide väljapanekud (1. ja 2. korrus)
11.00-16.00 Pimekohvik ja pimenäitus (hoovimaja)
11.00-16.00 Töötuba „Digitaalne fotograafia nägemispuudega inimestele“
(2. korrus, ruum 209)
11.00-16.00 Vererõhu ja veresuhkru mõõtmine (2. korrus, ruum 203)
12.00-15.00 Sotsiaalnõustamine (2. korrus, ruum 201)
12.00-15.00 Kunstitegevuste õpituba (2. korrus, ruum 202)
12.00-13.30 Töötuba „Esmaabi“ (viipekeelne tõlge) (2. korrus, ruum 209)
14.00-15.30 Töötuba „Tervislik toitumine“ (viipekeelne tõlge) (2.
korrus, ruum 209)
15.30-16.00 Filmiprogramm: „Eric. Tule laps“ (2. korrus, ruum 209)

Messi plaan:

Tegevuskeskuse 1. korrus

Saal: eksponentide väljapanekud
Ühingute ruumid: eksponentide väljapanekud
Klubiruum: kohvik
Fuajee: infolaud

Tegevuskeskuse 2. korrus

Koridor: eksponentide väljapanekud
Ühingute ruumid: eksponentide väljapanekud
Ruum 201: Sotsiaalnõustamine
Ruum 202: Kunstitegevus
Ruum 203: Vererõhu ja veresuhkru mõõtmine
Ruum 205: Lapsehoid
Ruum 206: Õigusnõustamine
Ruum 209: Töötoad: lapsehoiuteenus ja intervallhoid, universaalne
disain, esmaabi, tervislik toitumine, filmiprogramm
Ruum 210: Id- kaardi koolitus, digitaalne fotograafia nägemispuudega
inimestele

Hoovimaja

Pimekohvik ja pimenäitus

Invamess 2010 osalejate nimekiri:

Adeli Eesti OU
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
MTÜ Eesti Invaspordi Liit
MTÜ Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
Eesti Ortoosikeskuse OÜ
MTÜ Eesti Parkinsoniliit
MTÜ Eesti Psoriaasiliit
MTÜ Eesti Tsüstilise Fibroosi Ühing
Eesti Töötukassa
Empatrax OÜ
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
MTÜ Inkotuba
Invaru OÜ
MTÜ Jumalalaegas
MTÜ Kakora
Manual OÜ
MTÜ Merimetsa Tugikeskus
MTÜ Minu Tasakaal
Päevakeskus Käo
MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühing
MTÜ Sclerosis Multiplex`i Tallinna Ühing
MTÜ Tallinna Invaspordiühing
MTÜ Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühing
MTÜ Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing
MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koda
MTÜ Tallinna Reumaühendus
Taneva OÜ
Termaki Autopargi AS
Tervise Abi OÜ
MTÜ THINK Eesti

Veidi logistikajuttu

Käisime Tupsuga tsekkamas Alfredi pubi, mis kõigi eelduste kohaselt peaks eeloleval nädalalõpul saama okupeeritud suure hulga blogijate poolt. Muidugi vaatasin kõigepealt, kas isand Konn on oma lubadust pidanud ja Rahumäe jaamast sinnani valged jutid vedanud. Ei paistnud küll, aga mõned päevad ju aega ka. Kui aga peaks juhtuma, et auväärne isand siiski aega ei peaks leidma, mõtlesin logistilised juhtnöörid kirja panna.

Arvatavasti pole pealinlastel ja tihti pealinnas käivatel eesti- ja muumaalastel koha leidmisega raskusi, aga neil, kes väga tihti kilulinna ei satu, võib sellest ehk abi olla.

Autoga tulijad, kellel GPS-i pole:

Tartu ja Peterburi maanteelt on kõige targem keerata Järvevana teele ja sõita seda mööda Tammsaare tee pikendusele, teha Tondi selveri juures vasakpööre ning kui kalmistu juures S-kurv õnnelikult läbitud, oletegi kohal.

Pärnu maantee poolt tuleb sõita Nõmme keskuseni (see tähendab, et Pääskülas ei põruta mitte otse mööda Vabaduse puiesteed kesklinna poole, vaid hoidute vasakule, sõidate üle raudtee ning sealt kohe paremale mööda Pärnu maanteed, kuni uuesti raudtee vastu tuleb). Enne raudteed vasakpööre ning kui see tee lõpuks vasakule pöörab, olete kah kohal.

Kui keegi peaks ka mööda vana Viljandi maanteed pidi tulema, siis on mõistlik kas Rakus Valdeku tänavale pöörata ja seda mööda sõita Nõmme raudteeülesõiduni või Järve Selveri juurest mööda Pärnu maanteed sinnasamma. Kohe pärast raudteed paremale ning edasine kattub Pärnu poolt tulijatega,

Parkimiskohtadega on nii, et kõrvalasuva lillepoe juures on ruumi neljale-viiele autole, hilisemad tulijad peavad panema oma raudruunad raudtee kõrvale kivitahumistöökoja ette.

Balti jaamast saab kohale Riisipere rongiga, mis väljub sealt 13.50 ja on Rahumäel 14.01

Varem ei saa, sest kella 12.30 ja 13.50 vahel ühtegi teist rongi ei tule. Järgmine rong väljub 14.06

Bussijaamast tulijatel on vist kõige rohkem seiklemist, kuna kilulinna valitsus eesotsas staarblogija Edgar Suurega on otsustanud, et nõmmekatel pole suvekuudel bussijaama asja ja seega otseühendust sinna pole.

Võimalusi on mitu.

1) Istuda bussijaamas 17 või 17A peale, sõita Vabaduse väljakule ja seal ümber istuda 23-le, mis toob siis praktiliselt pubi ette (linnast tuleva bussi peatus on küll nurga taga, aga pubi paistab sealt kätte).

2) Jalutada trammipeatusse, sõita nr.4-ga Viru väljakule ning seal istuda nr.36 bussi. Rahumäe peatuses tuleb lihtsalt üle raudtee jalutada.

Soovitav on osta bussijaama R-kioskist tunnipilet, kuna bussis seda ei müüda ja igas liiklusvahendis uue üheotsapileti ostmine on siiski üle mõistuse kallis - selle raha eest saab juba klaasi veini või muud joodavat.

Pildi panen ka, et kõik ikka koha ära tunneksid ning kogemata kombel kõrvalasuvasse palju viletsamasse söögikohta ei eksiks.

Üks märkus veel - joogid saab küll kohe kätte, aga me Tupsuga pidime oma juustupalle ja kokteilsalatit ligi pool tundi ootama. Seega übernäljastena ei maksaks tulla :P Aga menüü on hea, hõrgutisi igale maitsele, kohv väga korralik. Hinnad kah jalust ei löö.

Seega laupäeval, 3.juulil kell 14 kohtume.

Paar kutset

XXIX Tallinna Vanalinna Päevad

TULE JA OSALE (kasvõi pealtvaatajana)

Ratastoolisõidu võidusõidul


Üritus toimub pühapäeval, 6. juunil 2010 kella 10.00 – 14.00 Toompargis
(Shnelli tiigi ääres). Võistluste algus kell 11.00.

Registreerimine võistlustele kella 10.15 - 10.45.

Võistleme individuaalselt:

a) tavaliste ratastoolide kasutajad (mehed, naised ja lapsed, mehed
(nõrgad käed) – tingimusel kui osaleb vähemalt 3 võistlejat)
b) elektriliste ratastoolide kasutajad.

Võistlusdistantsi pikkus on 1500 ja 3000 meetrit.

Peaauhinnaks Soome ja Rootsi kruiisireisid Tallinkilt!

Esimese, teise ja kolmanda koha saavutanut autasustatakse medali ja
diplomiga. Korraldajal on õigus teha muudatusi, kui võistlejaid on vähem
registreerunud). Tagame osalejatele kerge eine ja transpordikulude
kompensatsioon. Osalustasu 25 krooni tasuda kohapeal.

Oma osalemisest teata (nimi, vanus, võistlusklass) kuni 04.06.10
e-mailile arko.vool@gmail.com või Tiia Tiiki telefonil 655 4160, GSM 52
19 102.
Lisainfo: Arko Vool GSM 580 580 63, www.vanalinnapaevad.ee

Üritust korraldab Tallinna Invaspordiühing

TOETAJAD
Tallinna Kesklinnavalitsus

******

Liikumispuuetega Laste Tugiühing kutsub huvilisi 12. juunil perepäevale

Liikumispuuetega Laste Tugiühing korraldab laupäeval, 12. juunil kell
13 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) perepäeva, kuhu
on oodatud puuetega laste pered ja kõik kes soovivad toetada
liikumispuudega lapsi.

Alustame kell 13.00 Tsirkusesruudio Folie etendusega, pärast etendust
saavad lapsed osaleda maalimise töötoas, proovida kätt viburajal,
mängida bocciat jne

Pakume kringlit ja kohvi.

Kohapeal on võimalik saada teavet MTÜ Liikumispuuetega Laste Tugiühingu
tegevuse kohta ja soovi korral astuda liikmeks.

Eelregistreerimine kuni 9.juunini tel 55672585, 6564048, e- mailil
kylli@samm.ee

Invabussi vajadusest palun teatada sellest registreerudes.

Eneseabi rühma!

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puudega laste vanemaid ja
hooldajaid osalema eesti- ja venekeelsetel eneseabirühmades.

Lisaks pakume sihtgrupile võimalust saada individuaalset psühholoogilist
ja sotsiaalnõustamist.

Ebeseabigruppide eesmärgiks on pakkuda vanematele infot ja tuge,
võimalust jagada oma kogemusi ja saada toetust sama kogemusega vanemalt.

Eestikeelne eneseabigrupp koguneb esmaspäeval, 26. aprillil kell 16.
Seekord jagame kogemisi ja teavet riikliku lapsehoiuteenuse kasutamise
kohta. Külas on lisaks ka invatranspordi teenuseosutajad. Anname teavet
suvel toimuvate laagrite ja päevahoidude kohta.

Individuaalse psühholoogilise ja sotsiaalnõustamise saamiseks on vajalik
eelregistreerimine- e-post: kylli@tallinnakoda.ee või tel 55 672 585.

Tegevused toimuvad projekti "Tööotsija tööriistakast- abiks puudega
inimesele ja puudega lapse vanemale" raames, mida toetatab Euroopa
Sotsiaalfond.

Lisainfo:
Külli Urb, projektijuht
e-mail: kylli@tallinnakoda.ee
mob: 55672585

Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59, 10615 Tallinn
Telefon: 656 4048
e-post: koda@tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

Vajad kingitust?

Siit saab!

Aprillist on võimalus soetada erivajadustega inimeste käsitööd aadressil
www.puude.ee asuvast e-poest.

Poodi on koondatud üle Eesti asuvate erivajadustega inimeste päeva- ja
töökeskustes ning äriühingutes valmiv unikaalne käsitöö.

Kui otsite originaalseid kingitusi või soovite oma kodu sisustada,
leiate MTÜ Puude e-poest erinevaid taskukohase hinnaga tooteid. Enamus
veebipoes olevatest toodetest valmib spetsiaalselt kliendi tellimuse
järgi. Samuti pakume võimalust soetada meie kaudu unikaalseid
firmakingitusi, mida on võimalik tellida ka suurtes kogustes.

Ostuga tehtud kasu on mõlemapoolne – saate endale midagi ilusat ning
ühtlasi teete kellelegi head et erivajadustega inimesed saaksid oma
kauni käsitöö eest ka väärilist tasu.

MTÜ Puude on sotsiaalne ettevõte, mille eesmärgiks on leida võimalusi
erivajadustega inimeste käsitöö turustamiseks. Üle Eesti on palju
erivajadustega inimeste päeva- ja töökeskuseid ning ka äriühinguid, kus
tehakse kvaliteetset käsitööd. Mõned neist on võimelised ise oma tooteid
turustama, kuid paljudel on võimaluste ning vabade vahendite puudumise
tõttu keerukas käsitööd müüa.

MTÜ Puude sooviks on muuta erivajadustega inimeste käsitöö turustamine
jätkusuutlikuks, et luua neile võimalusi teha tööd ning saada selle eest
tasu. On oluline, et igas Eestimaa osas saaks erivajadusega inimene tulla
kodust välja, tegeleda soovitud tööga ning seejuures tunda, et see, mida
ta teeb, on kellelegi vajalik.

Kodulehe arendus ja e-pood on teostatud projekti Erivajadustega inimeste
käsitöö turustamisvõimaluste parandamine raames. Projekti toetab
Vabaühenduste Fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein
Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Lisainfo:
Kristi Klaas
MTÜ Puude
tel 56 626 729
kristi@puude.ee
www.puude.ee

Sündinud ei ole - abielluda ei saa!

Oli natuke vaja uurida uut, 1.juulist kehtima hakkavat perekonnaseadust ning sellega koos ka perekonnaseisutoimingute seadust. Päris huvitavaid asju tuli välja.

Üsna oluline muudatus puudutab neid, kes plaanivad abielluda pärast 1.juulit. Kui seni piisas enda isiku tõendamiseks kehtivast passist või ID-kaardist, siis nüüd tuleb perekonnaseisuametnikule kõigepealt esitada sünnitunnistus. Loomulikult ka kõik muud dokumendid, mis tõestavad, et sa ei ole hetkel abielus ja võid üldse sellise sooviga ametniku palge ette ilmuda. Aga sünnitunnistus olgu olla!

Seega - kõik abielludasoovijad: tehke oma dokustaadikapis inventuur. Muidugi saab kirjutada ka haleda avalduse, et sünnitunnistust on võimatu või väga raske saada, aga see jääb pigem erandiks kui reegliks.

Teine asi, mis juba enne avalduse esitamist tuleb nüüd selgeks vaielda, on see, kuidas tahetakse tulevikus oma vara jagada. Kui praegu on põhiliselt siiski tegu abikaasade ühisvaraga ning on võimalik notari juures sõlmida abieluvaraleping, kui kumbki oma vara tahab, siis nüüd pakutakse võimalusi rohkem.

*Ühisvara - nii nagu praegugi, kõik, mis abielu jooksul soetatud, on ühisomand (mõningate eranditega) ja lahutamisel jagatakse see kirvemeetodil pooleks.

*Vara juurdekasvu tasaarveldus - kummalgi on oma vara, millega teeb, mis tahab (erandiks ühine eluase), lahutamisel aga jagatakse rahalises väärtuses pooleks, seega, kellel vara rohkem, maksab teisele vahe kinni.

*Lahusvara - sisuliselt samasugused varasuhted nagu võõraste vahel. Jääb ära vajadus notari juurde eraldi lepingut tegema minna.

Nalja hakkab saama ka abielu registreerimisel. Registreerijal nimelt peaks lisaks kõigele muule olema ka kell nina ees, sest abielu loetakse kehtivaks sellest momendist, kui mõlemad pooled on oma jah-sõna öelnud (mitte enam allkirjade andmisest) ning see kellaaeg tuleb kanda ka abielu sõlmimise protokolli (mis asendab praegust abieluakti).

Ära kaob ka praegune abielutunnistus. Kui soovitakse, saab selle asemel väljavõtte rahvastikuregistrist. Siin on üks konks. Väljavõtte võivad saada mõlemad abikaasad, aga ainult esimese kahe nädala jooksul tasuta. Kui hiljem seda küsima minna, tuleb juba riigilõivu maksta. Kõige kasulikum on muidugi öelda kohe avalduse esitamisel, et seda paberit soovitakse, siis saab kohe pärast registreerimist. Muidu võib juhtuda, et pulmareisil ei saagi ühte hotellituppa - mõnel maal on seadused selles osas üsna karmid.

Üldse tundub, et rahvastikuregister muutub ainsaks tõsiseltvõetavaks andmekogumiks, sest ka kõik muud tunnistused asenduvad väljavõtetega sellest. Ning tuleb meeles pidada, et ka abieluavaldusele ei taheta teie tegelikku elukohta, vaid seda, mis registris kirjas on. Nii et kui elad juba mitu aastat Jurjevis, aga registris oled ikka veel Kapa-Kohilas, siis nii tuleb kirja pannagi.

Seega - tasuks vist oma andmed ja dokumendid üle vaadata: on endal lihtsam ja ametnikul ka.

Koolitust ja tuge omaste hooldajaile

Tegevust alustab TALLINNA OMASTEHOOLDAJATE TUGIRÜHM

Kui oled lähedase hooldaja ning soovid täiendada oma hooldusalaseid
teadmisi, suhelda teiste omastehooldajatega, siis tule meie esimesele
kokkusaamisele

18. märtsil 2010 kell 14.00

aadressile Endla tn 59 (Tallinna Puuetega Inimeste Koda).

Teemad: Tallinna linna sotsiaaltoetused-ja teenused.
Koduõendusteenus – abi kodus hooldamisel.

Osalemine on tasuta.

Lisainfo telefonil 53017533 ja www.kuivaks.ee , margit@inkotuba.ee,

LOENGUTEEMAD OMASTEHOOLDAJATELE
Ajavahemikus märts - detsember 2010

Tallinna linna sotsiaaltoetused -ja teenused omastehooldajale.
Hooldatava reaktsioonid haigusele. Kuidas mõista haiget inimest.
Koduõendusteenus – abi kodusele hooldajale.
Uriinipidamatuse hooldus. Pidamatuse hooldusvahendite tutvustus.
Hooldaja stress ja läbipõlemine. Enesehoid.
Dementsus, dementse haige hooldamine. Mälust ja meeleolust.
Ergonoomika-hooldajat säästvad abistamisvõtted. Turvaline keskkond.
Lamatised - ennetamine ja toimetulek. Naha hügieen. Tootetutvustus.
Toimetulek halvatusega. Infarkt, insult.
Surm ja surija põetamine. Hospiitsteenus. Vähihaige toetusravi.
Erinevad abivahendid koduse haige põetamisel.
MUUD täiendavad teemad vastavalt omastehooldajate soovidele ja vajadustele.

Kas pea terve?

Kutsume teid osalema PEA projekti ajutrauma koostöövõrgustiku seminaril

TALLINNA PUUETEGA INIMESTE KOJAS ENDLA 59

21.01.2010 kell 10.00 -12.00

PEA keskuse projekti meeskond on kutsunud Eestisse esinema

- Euroopa rahvatervise magistri ja psühhiaatri dr. Pavel Ptyushkini, kes
resideerub Sloveenias ja on osalenud paljudes Rahvusvahelise
Funktsioonide Klassifikatsiooni arendusprojektides Euroopas.

- lastearst dr. Hermina Damjani, kes töötab Sloveenia
Rehabilitatsiooniinstituudi kliiniku juhatajana ja annab ülevaate
holistilisest rehabilitatsioonist Sloveenia näitel. Dr. Damjan on
korraldanud oma kliinikus paljude kriisi (sõja)piirkonna laste
traumade järgset rehabilitatsiooni.


Loeng toimub inglise keeles, tõlge eesti keelde. Loeng on osalejatele
tasuta. Projekti toetab Norra EMP.


Rahvusvahelist Funktsioonide Klassifikatsioon on ühine keel meditsiini,
haridus ja sotsiaalvaldkonna vaheliseks suhtlemiseks


PEA keskus soovitab kasutada Rahvusvahelist Funktsioonide
Klassifikatsiooni meditsiinis ja sotsiaaltöös abivajaduste hindamisel
ja teenuste vajaduste väljaselgitamisel.


Lisainfo Rahvusvahelise Funktsioonide Klassifikatsiooni kohta:

http://www.sm.ee/tegevus/tervis/tervishoid-ja-ravimid/e-tervis/klassifikaatorid/rahvusvaheline-funktsioneerimisvoime-vaeguste-ja-tervise-klassifikatsioon-rfk-icf.html



Infot PEA projektist:

http://www.ajutrauma.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=65
<http://www.ajutrauma.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=65>



Palun teatada osalemissoovist info@ajutrauma.ee info@ajutrauma.ee>

Kohvilaud ja PEA keskuse materjalide jagamine algab kell 10.30

Olete oodatud!

nats reklaami

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puuetega laste vanemaid ja
hooldajaid osalema projektis "Tööotsija tööriistakast - abiks puudega
inimesele ja puudega lapse vanemale"

Alates veebruarist 2010 algavad aktiviseerimiskursused puuetega laste
vanematele ja hooldajatele. Grupi suuruseks on kuni 12 inimest.

Kursuste käigus on võimalik osalejatel teadvustada isiklikke ressursse,
õppida eesmärkide püstitamist ning aja juhtimist, arendada
suhtlemisoskusi ja planeerida oma tööelu. Kursusi viivad läbi psühholoogid.

Kursused toimuvad regulaarsusega kord nädalas 4 tundi, kokku toimub 12
kohtumist. Moodustatakse nii eesti kui venekeelne grupp. Vajaduse korral
on võimalik kursuste ajal kasutada lapsehoiuteenust.

Puuetega laste vanematel ja hooldajatel on võimalik projekti käigus
saada individuaalset psühholoogilist ja sotsiaalnõustamist. Kursustel
osalemine ja nõustamisteenused on sihtrühmale tasuta.

Kolmapäeval, 13. jaanuaril kell 15 toimub kursusi tutvustav
teavitamisüritus Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.
Infoüritusele on oodatud puuetega laste vanemad, hooldajad,
sotsiaaltöötajad, puuetega inimeste spetsialistid, haridustöötajad, jne.
Tõlge vene keelde.

Kursustele ja infopäevale registreerumine tel. 55 672 585 või e- mailil
kylli@tallinnakoda.ee

Tule kohtuma toredate inimestega ja saa uusi kogemusi!

Projekti läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Selle ma pean saama!

Komistasin täna niisuguse maali otsa, mis teistele võib-olla ei ütle mitte midagi, mind aga lausa nõidus enda külge. Võlusid nii sisu, värvid kui teostus.

Iseenesest polegi sellel maalil mitte midagi muud kui käed, kaks kätt lihtsalt sirutumas teineteise poole. Aga mõnikord tähendavad käed ju tervet maailma. Minule on nad igapäevatöös vältimatult vajalikud...

Eriliseks teeb maali veel see, et maalitud on ta jalaga, autoriks Tiia Järvpõld, blogimaailmas tuntud kui Tiiatibu. Näha sain seda maali täna Tiia näituse avamisel Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses.

Näitus jääb avatuks aasta lõpuni, vaatama pääseb tööpäeviti kella 10-18, nädalalõpul siis, kui majas mõni üritus toimub. Maale on palju ja soovitan soojalt. Kuulda oli, et uuel aastal tuleb uus näitus Pärnu kontserdimajas. Aina paremaks läheb!

Ma ei tea veel, mis valemiga, aga selle käte pildi ma omale sebin!

Ei näe ja ometi näeb...

Kas pime inimene võib olla maalikunstnik? Selle peale vastab enamus inimesi, et kindlasti mitte - ta ei näe ju värve ega maastikke, kuidas ta siis maalida saab?

Mina arvasin ka nii, aga enam mitte.

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse II korrusel on vapustav näitus Muutumine/Muutos. Oma töid esitlevad pime kunstnik Maarit Hedman ja raske nägemispuudega fotograaf Ismo Tilanto.

1994 Soome Kunstide Akadeemia magistrikraadiga lõpetanud kunstiõpetaja Maarit Hedman maalib sõrmedega, muutumine on kohal tunnete, valguse, värvide ja kujundite jätkuva dialoogina.

Ismo Tilanto fotodel on muutumise lavaks loodus. Meele liikumine, tunded, valgus ja varjud ning inimese poolt loodusele jäetud jäljed on jäädvustatud hämmastavalt kvaliteetsetel ja kõnekatel piltidel. Neid pilte peaksid kohustuslikus korras vaatama kõik, kes arvavad, et nad kaameraga midagi teha oskavad.

Näitus on avatud 13.novembrini tööpäevadel kella 9-18, nädalalõppudel pääseb vaatama, kui majas mõni üritus on.

Tallinn liigub valge kepiga

Head sõbrad!

Olete oodatud tähistama valge kepi päeva Tallinnas suurejoonelisel ja
tervislikul üritusel “Tallinn liigub valge kepiga“. Ürituse eesmärk on
lisaks kogukonnasisesele pidustusele teadvustada tähtpäeva ka
kaaslinlastele ning meedia vahendusel kogu Eestile. “Braille 200”
korraldustoimkond leiab, et jalutades Tallinna vanalinna tänavatel
ühiselt, rõõmsalt ning optimistlikult, astume vastu majandussurutisele,
mis valitseb paljude hinges ja jätame kõikide südameisse positiivsema
elamuse kui plakatite lehvides piketti korraldades.

Olete kõik oodatud kogunemisele uhiuue Vabadussõja võidusamba esisele
platsile 15. oktoobril kell 10.30. Kell 11 hakkame liikuma üles
Toompeale Riigikogu ette ning sealt edasi taas all-linna iidseid
munakivitänavaid pidi kuni Raekojani. Jalutuskäigu pikkus on umbes
kilomeeter ning selle läbimiseks kulub 40 minutit. Kell 11.40 lõpetame
“Braille 200” üritustesarja ühiskummardusega austatud Louis Braille’le.

Kel soovi päeva edasi tähistada, sellele soovitame kindlasti minna
vaatama Põhja-Eesti Pimedate Ühingu saalis Tondi 8a kell 17 algavat
Soome entusiastide loodud näidendit Louis Braille elust. Etendus on
tasuta ning tõlkega eesti keelde. Sissepääs vaba!

Kõikidele jalutuskäigul osalejatele on suur palve! Kui Teil on lisaks
oma valgele kepile, mida kasutate, ka mõni vana kapis seismas, siis
võtke see kaasa. Nii saame pika valgete keppide rivi. Oma kepi saate
kindlasti hiljem tagasi, sest paneme sellele nimesildi. Ja neil, kel
valget keppi ei ole, on 2 võimalust: osta endale Silmalaekast oma
isiklik või loota neile, kes vana kaasa võtavad.

Spämmin natuke...

Tegelikult päris palju põnevat tulekul....

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59 toimub 1.oktoobril
kell 14.00 Rahvusvaheline eakate inimeste päevale pühendatud

Pidulik konsert

Teile esinevad Reet Linna ja
KSK tansurühmad - rahvatants, seeniortants ja kantritants

Olete oodatud!

Kontserdi korraldaja Kristiine Sotsiaalkeskus

****************************

Tähistamaks ülemaailmset vaimse tervise päeva, kutsume Teid osalema

VAIMSE TERVISE MESSIL

7.oktoober 2009, kell 11.00 -16.00
Psühhiaatriakliiniku klubis (Paldiski mnt 52)

Messil on võimalik:
tutvuda lähemalt vaimse tervise teenustega Tallinnas, kuulata loengut
teemal „Kunstiteraapiad rehabilitatsiooniprotsessis: ruum hinge ja keha
vahel“, osaleda töötubades: „Aktiivne ning kaasatud klient“ (kell 13.00)
ja „Esmahaigestunutele suunatud teenused“ (kell 14.30)

Esinevad Merimetsa Tugikeskuse ning TVTK Lasnamäe Töö- ja Tegevuskeskuse
lauljad, Merimetsa Tugikeskus müüb ka oma tooteid.

Kaasatud on Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu
kogemusnõustajad ning Duo projekti meeskond.

Kogu päeva vältel on võimalik läbi astuda heade mõtete nurgast, vaadata
videokaadreid ja fotosid Tallinna Vaimse Tervise Keskuse tegemistest.

Ootame Teid osalema ja kaasa lööma !


Kontakt:

Maaris Kameneva
võrgustikutöö koordinaator
Tallinna Vaimse Tervise Keskus
tel: 6700171
http://www.mhcenter.ee

*********************

Tallinna Puuetega Inimeste Koda (TPIK) kutsub huvilisi 7. oktoobril
osalema avalikul valimisdebatil puuetega inimesi puudutavates küsimustes.

TPIK poolt korraldatava debati eesmärk on välja selgitada, mida
kavatsevad Tallinnas kandideerivad poliitikud teha pealinna puuetega
inimeste ja nende hooldajate heaks järgmisel neljal aastal.

Debatil osalevad suuremate erakondade ja valimisliitude esindajad.

Aprillikuu jooksul kohtus TPIK suuremate erakondade esindajatega
tutvustades ootusi puuetega inimeste olukorra parandamiseks Tallinna
linnas. Ettepanekud on kättesaadavad aadressil:
http://www.tallinnakoda.ee/uudised/1101

Debatt toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) 7.
oktoobril algusega kell 15.30.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59, 10615 Tallinn
Telefon: 656 4048
e-post: koda@tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

*************************

Etendus "Louis Braille"

Oli aasta 1825, kui pime prantslane Louis Braille, olles vaid 16
aastane, tutvustas oma geniaalset ideed - kuue punkti kombinatsioonidel
põhinevat sõrmedega loetavat kirjasüsteemi. See osutus pimedaile
tarvitamiseks mõeldud süsteemidest parimaks ning on seda ka tänapäeval.
Nüüdseks on Louis Braille kirjasüsteem levinud üle kogu maailma.

Soome nägemispuudega inimeste teatri lühietendus kulgeb punktkirja
looja Louis Braille jalajälgedes. Näitlejad toovad valgete keppidega
piiratud lavale kilde Louis Braille eluteest ja tema surma järgsest
ajast. Etenduses on fragmente Louis Braille kodust ning koolist, kus ta
õppis ja õpetas.Lavastaja: Anu Aaltonen.

Käsikiri: Eero Vartio algupärase idee põhjal improvisatsiooniks seadnud
Anu Aaltonen, Markku Känninen ja Marianne Tenhami.

Näitlejad: Markku Känninen ja Marianne Tenhami.

Kestus ligikaudu tund ja 15 minutit. Sünkroontõlge.

Tartus 14.10.2009 kell 12.00 Emajõe Kooli saalis Munga 16

Viljandis 14.10.2009 kell 18.00 Viljandi Nukuteatri saalis Lossi 31

Tallinnas 15.10.2009 kell 17.00 Põhja-Eesti Pimedate Ühingu saalis Tondi 8a

Sissepääs vaba.

Etendused on saanud toetust Alfred Kordelini fondist.

Nägemispuudega inimeste teater tegutseb Helsingis Soome Nägemispuudega
Inimeste Kultuuri Edendamise Ühingus (Suomen Näkövammaisten
Kulttuuripalvelu ry).

Etenduste Eestisse tooja
MTÜ Kakora
Sülvi Sarapuu
kakora.sarasyl.com
kakora@sarasyl.com

Pimekurdi neiu näitus tulekul

Alates 28. septembrist on Tartu Ruunipizza (Rüütli 2) kohvikus
võimalik osa saada Aet Narusbergi tarbekunsti personaalnäitusest. Aet
Narusbergi näol on tegu noore 22-aastase pimekurdist kunstnikuga,
kelle looming pakub kõigile kohviku külastajatele võimalust aeg
viivuks maha võtta, nautida lisaks kohvile ka kaunist ning erilist
kunsti.
Näitus avatakse kell 13.00.
Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni.
Näituse avamise ajaks valmib noore kunstniku koduleht, mille
aadressiks saab olema:
www.narusberg.com.


Kontaktid:
Piia Narusberg
tel:++372 510 2352
skype: piiana
piia@wibes.ee

Juba algas!

Rahvusvaheline kurtide nädal nimelt.

Aga pole hullu, suuremad ettevõtmised on niikuinii nädalalõpul ja kõik soovijad jõuavad veel osalema.

Teie olete väga oodatud rahvusvahelisele kurtide nädalale järgmise ajakavaga:

17. - 28. september kell 10.30 - 18.00 Tallinna Fotomuuseumis (Raekoja tn 6)

Kurtide maali- ja fotonäitus
Sissepääs 7 krooni

23. september kell 14.00 - 18.00 Tartu kurtide mess Tasku kaubanduskeskuses
Müügil on kurtide tehtud asjad ja näidatakse kurtide tehtud lühifilme.
Samuti tutvustatakse kuulmispuudega inimeste abivahendeid.
Avatud kõigile

25. september kell 14.00 - 18.00 Tallinna kurtide mess Viru kaubanduskeskuses
Müügil on kurtide tehtud asjad ja näidatakse kurtide tehtud lühifilme.
Samuti tutvustatakse kuulmispuudega inimeste abivahendeid.
Avatud kõigile

26. september kell 13.00 - 14.00 vabaõhuüritus Tallinna Raekoja platsil
Avatud kõigile

Messidel on üks oluline kaubaartikkel spetsiaalsed suitsuandurid. Viimane aeg on neid muretseda, sest Päästeameti loaga saadud pikendus lõpeb 1.oktoobril (mis ju kohe ukse ees) ja sellest päevast alates on andur kõikidele kohustuslik!

Natuke nostalgiat

Kui viieaastane igavusest viriseb ja lausa lollusi tahab tegema hakata, on päris mõistlik ta mänguasjanäitusele viia. Nõmme muuseumis just üks selline on.

Vaatamist jätkus Tupsule seal igatahes päris tükiks ajaks. Erinevaid nukke läbi terve sajandi, uhke nukumaja pisikese mööbli ja tarbeesemetega, muud sorti mänguasju... Mõnigi asi pani lausa kilkama - vanavanaema juures ju samasugune! Pabernukud on meil koduski alles veel, täpselt niisugused kui seinal. Veidi tohtis neid lelusid katsuda ka ning nukumajaga oleks laps vist mängima jäänudki.

Minul aga oli päris palju meenutada - oma lapsepõlve mängukannid ju ka esil. Sain Tupsulegi näidata, millega mina kunagi mängisin. Roosa nukuvanker ajas lausa naerma - mul oli selline roheline ja piltki olemas, kus ma selles hoopis väikeõde sõidutasin.

Päevinäinud karud, puust rong, mitmed nukuserviisid... Ah, minge vaadake ise!

Aga poiste mänguasju oli väga vähe, ju vist on tüdrukud läbi aegade olnud hoolikamad oma asjade hoidmisel...

Rohkem pilte panin siia.

Näitus jääb lahti 3.oktoobrini, tasub külastamist. Sel ajal, kui meie seal olime - ja päris pikalt kohe - polnud ühtegi teist inimest...

uus blogi

Tekitasin endale mullamuti blogi kah. Lihtsalt sellepärast, et ühe teema alla käivad jutud kõik üheskoos oleksid ning loeksid need, keda asi huvitab ja kellel ka asjalikke ideid lisada on. Olemasolevad blogid on niigi juba liiga kirjud.

Endal ka kergem niiviisi vajalikke märkmeid ja linke üles leida kui kunagi tarvis peaks olema.

Lõpuks ometi suitsuanduri probleem lahenemas

Neil päevil jõudis lõpuks ometi talutava lahenduseni kurtide ja vaegkuuljate suitsuanduri probleem. Kuigi see pole ka päris see, mida oleks soovinud, on siiski suur samm edasi ning mõnigi asi jääb nüüd sõltuma KOV-ide ametnike tervest mõistusest. Loodame siis, et neil seda ikka jätkub.

Oluline info suitsuandurist ja selle soetamisest

30.juuni õhtul tuli Eesti Kurtide Liidule Sotsiaalministeeriumi kauaoodatud vastus tuleohutusseadmete hüvitamisest.

Tuleohutusseadmed puudega inimestele on lisatud riigi poolt kompenseeritavate tehniliste

abivahendite nimekirja riigipoolse kompensatsioonimääraga 50 protsenti.

Kui ilmneb, et sügava kuulmislangusega inimesel tekib raskusi tuleohutusseadme omaosaluse tasumisega, siis on inimesel esmajärjekorras võimalus pöörduda kohaliku omavalitsusüksuse poole täiendava sotsiaaltoetuse saamiseks.

Vastavalt sotsiaalministri 14. detsembri 2000. a määrusele nr 79 „Tehniliste abivahendite

taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord” § 10 lõikele 7 võib kohalik

ekspertkomisjon oma otsusega vähendada abivahendi omaosalust 5 protsendini abivahendi kogumaksumusest. Abivahendi omaosaluse vähendamisel lähtub ekspertkomisjon otsuse tegemisel taotleja ja tema perekonna majanduslikest võimalustest omaosaluse tasumisel või abivahendi soetamisest tingitud lisakulude kõrgest tasemest.

Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu sellele, et tavaliselt on abivahendi omaosalus 10%.

Kuidas muretseda nn. spetsiaalset suitsuandurit?

Soodushinnaga suitsuanduri ostmisel peab isikul olema isikliku abivahendi kaart, mida väljastatakse elukohajärgsest sotsiaalhoolekande osakonnast. Abivahendi kaart väljastatakse arstitõendi alusel, kus on kirjas, et isik oma puude tõttu vajab kuulmisabivahendeid.

Seega on järjekord: arst –> sotsiaalhoolekande osakond ( abivahendi kaart) –> abivahendit müüv firma.

Augustikuu teises pooles paigaldab Päästeamet igas maakonnas kohalikku puuetega inimeste koja ruumi suitsuandurisüsteemi näidiskomplekti. Täpne aeg on hetkel teadmata, kuid uurige oma Kojast, millal need saabuvad. Näidisega saab rahulikult tutvuda ja vaadata, kuidas ta töötab. Lisaks on valminud tutvustav reklaam, kus on näha, millest komplekt koosneb ja kuidas saab seda tellida. See reklaam on üleval Kurtide liidu kodulehel ja seda levitatakse kõigi maakondade sotsiaaltöötajate kaudu. Reklaami saab tellida ka e-posti aadressilt janar@laegas.ee .

Kuna hetkel on teadmata, kui palju maakonnad ikkagi kompektist kinni maksavad, siis soovitame uurida hinda samuti aadressilt janar@laegas.ee. Sõltuvalt maakonnast võib see olla 340 kuni 1700 krooni.

Kui olete otsustanud komplekti osta, siis palun edastage oma andmed müüjale:

1. nimi
2. täpne elukoht
3. isikukood
4. isikliku abivahendikaardi number.

Neid saab saata kas e-postiga janar@laegas.ee, sms-iga 53 838 129, faksiga 609 6611. Kui teil ei ole neid võimalusi, siis paluge andmed edastada tõlgil, sotsiaalosakonna töötajal või kohalikul puuetega inimeste kojal.

Kui andmed on müüjale saadetud, siis saabub teile umbes 3 nädala jooksul postipakk, mille saate kätte postkontorist. Postkontoris midagi maksma ei pea, võtke kast ja viige koju. Kui kasti avate, siis on kõige peal ümbrikus arve, mille maksmiseks on aega umbes 18 päeva ja teisel lehel spikker, mida peaksite kirjutama oma abivahendikaarti. Arve ümbriku all on eesti- ja venekeelne lihtsustatud juhend, mis tuleb kindlasti läbi lugeda. Edasi võtke karbid kastist välja ja käituge vastavalt juhendile. Paigaldamine on tõesti ülilihtne ja võtab vaid umbes 10 minutit.

Meie saime kinnituse Eesti Päästeametist, et kuulmispuuetega inimesi ei hakata karistama selle eest, et kui teil ei ole 1.juuliks korterisse või elamusse paigaldatud spetsiaalsed suitsuandurid. Meile on antud ajapikendus 2009.a. oktoobrikuu lõpuni, mil peavad suitsuandurid paigaldatud olema.

NB! Päästeametist paluti öelda, et kui kuulmispuuetega inimestel tekib kontrollreididel arusaamatusi või probleeme, siis paluti nende kohta kiiret tagasidet. Probleemidest palun teavitada Eesti Kurtide Liitu: ead@ead.ee .

Uus teatmik

Tallinna Puuetega Inimeste Kojal on valminud venekeelne infoteatmik 
"Abiks puudega inimesele 2009", mis on suunatud eeskätt puuetega 
inimestele ja nende lähedastele.

Teatmikusse on koondatud ülevaatlik info nii riiklikest kui ka Tallinna 
linna poolt pakutavatest puuetega inimestele suunatud teenustest ja 
toetustest. Lisaks leiab teavet Tallinna Puuetega Inimeste Koja ja tema 
22 liikmesorganisatsiooni kohta, mis aitab saavutada kontakti inimestel, 
kes soovivad liituda puuetega inimeste ühingutega.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja esinaine Tiiu Hermat: "Infomaterjal 
annab kompaktse ülevaate erinevatest teenustest ja toetustest, mida 
puudega inimestel on võimalik taotleda. Eeskätt püüame teatmiku abil 
suurendada nende puudega inimeste teadlikkust, kes ei oma ligipääsu 
internetis leiduvale infole ja seetõttu ei pruugi oma õigustest ja 
võimalustest piisavalt teadlik olla, kuna infot uute teenuste ja 
toetuste kohta tuleb pidevalt juurde."

Venekeelse trükise tiraazh on 1000 eksemplari.

Infoteatmikke jagatakse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses 
(Endla 59), Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondades ning 
Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroos (Vabaduse väljak 7). 
Elektroonilisel kujul on materjal kättesaadav Tallinna Puuetega Inimeste 
Koja koduleheküljel: www.tallinnakoda.ee

Infomaterjali väljaandmist toetas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja eesmärgiks on kaitsta ja esindada 
puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 
22-le Tallinna puuetega inimeste ühingule. Tallinnas on kokku ligi 20 
000 puudega inimest, kellest 4700 kuulub Koja liikmesorganisatsioonidesse.


Lisainfo:

Tauno Asuja
tegevjuht
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Telefon: 52 56 560
e-post: tauno@tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

Võlgade võrgus?

Kuidas välja rabelda? Pole hullu, Tallinna linnavalitsus pakub abi.

Tasuta võlanõustaja hakkab tööle otse linna südames

Et võlanõustaja abi vajab järjest rohkem inimesi, jagatakse nüüd 
asjakohaseid tasuta nõuandeid ka linnavalitsuse teenindussaalis.

Tarbijakaitsekonsultant Ene Mändlo nõustab võlglasi infosaali 
lahtiolekuaegadel nö elava järjekorra alusel. «Meie juurde tasub tulla, 
kui ei suuda enam võlgu tasuda või on juba inkassofirma ukse taga,» 
ütles Mändlo. «Võib tulla ka siis, kui võlgu veel ei ole, aga varitseb 
oht, et laenumaksete tasumisega tekib raskusi. Meie saame anda nõu, mida 
ja kuidas edasi teha.»

Kuigi võlanõustaja ei võta kelleltki võlgu ära ja raha ei jaga, saab 
temalt mõnikord abi, mille peale ise tulla ei oska. Näiteks kui trahv 
tehti juba kolm aastat tagasi ja inimene suudab kohtule ära tõendada, et 
tal pole vahepealse aja jooksul olnud rahalist võimalust seda ära 
maksta, loetakse trahv aegunuks. Aga muidugi mitte sel juhul, kui 
inimene on trahvi tasumisest lihtsalt kõrvale hiilinud.

Lisaks linnavalitsuse infosaalile hakkab võlanõustaja tööle Lasnamäe 
linnaosa valitsuse ruumides. Kohale võib tulla esmaspäeviti kella 15-18 
ja neljapäeval 9-12, soovitav on end eelnevalt registreerida telefonil 
645 77 64. Tööd jätkavad võlanõustajad aadressil Tuulemaa 6 ja Akadeemia 
tee 34.

Probleemid kasvavad

Akadeemia tee võlanõustaja Ülle Schmidti sõnul on viimasel ajal tema 
juures abi otsimas käinud ligi sada inimest kuus, ja probleemid on 
tõsisemaks läinud. Samuti on töötuid rohkem «Üks töötu tuleb teise 
järel,» rääkis Schmidt. «Peaaegu pooled minu klientidest on töötud, 
lisandunud on just korterilaenu probleeme. Ühelt poolt pangad küll 
annavad laenupuhkust, aga kokkuvõttes võib asi hoopis kallimaks minna.»

Tallinna sotsiaaltöökeskuse osakonnajuhataja Eve Võrgu sõnul kasvas 
klientide arv hüppeliselt selle aasta veebruaris. Kui aastavahetuse 
paiku käis kuus keskmiselt 160-170 hädalist, siis veebruaris tuli neid 
kohale juba üle 250 ja märtsis ligi 300. «Veel aasta tagasi oli kõige 
sagedasem probleem SMS-laenud, nüüd aga on aktuaalseimaks saanud 
võlgnevused pankadele, sealhulgas BIG-ile,» selgitas Võrk.

Võlgnevus pangale tähendab tavaliselt raskusi eluasemelaenudega või on 
laen võetud eluaseme remontimiseks ning tagatiseks on pandud korter. 
Inimestele valmistavad muret tarbimislaenud, autoliisingud jm 
väikelaenutooted, aga hätta on jäädud ka kommunaalkulude ja 
elektriarvete tasumisega. SMS-laenude teema on langenud kolmandale kohale.

Võlanõustaja sõnul on kõige olulisem, et inimene ei peidaks probleemide 
korral pead liiva all. «Tihti on inimesed hirmul ja teadmatuses, 
kiirlaenufirmad mõnikord hirmutavad ja inimesed poevad peitu,» lausus 
Schmidt. «Meie näitame kliendile, millised on tema valikud ja mida üks 
või teine valik kaasa toob.»

Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul annavad esmast võlanõu kõik 
sotsiaalhoolekandeosakonnad. Kui sellest jääb väheks, suunatakse inimene 
võlanõustaja juurde. Samas võib oma probleemiga tulla ka otse 
võlanõustaja juurde. «Kuna raskustesse sattunud inimeste arv on viimasel 
ajal oluliselt kasvanud ja järjekorrad võlanõustajate juurde olid juba 
mitme nädala pikkused, otsustasime seda teenust laiendada,» ütles Mutli. 
«Aga kuigi võlanõustaja on võlgnikule igati toeks, siis võlga ta ometi 
ei maksa.»