Nii küsib Oudekki.Kuna ta pakub ajaliseks piiriks viis aastat, siis: mis viie aasta pärast viipekeelses kogukonnas teisiti on?
1. ETV-s on olemas viipekeelne uudistesaade.
See on vana probleem. Praegune olukord, kus kella 18 AK pildi ühes nurgas võib näha viipekeele tõlki, ei rahulda paljusid. Üks põhjus on liiga varane kellaaeg - inimesed ei jõua töölt koju teleka ette. ETV on põhjenduseks toonud muuhulgas ka liiga väikese sihtgrupi.
2. Õhtustele uudistesaatele võib soovi korral lisada subtiitrid (oma teleka teksti-TV kaudu). Selline süsteem töötab Soomes juba aastaid edukalt. Abi saavad ka väiksema kuulmislangusega inimesed, kes muidu peaksid teleka heli liiga valjuks keerama ja sellega kaasinimesi häirivad.
3. Igal õppida soovival kurdil on võimalik kasutada õppetõlgi abi.
Seadus näeb seda ka praegu ette, rahalised vahendid on koolidele eraldatud, kuid tõlke lihtsalt ei jätku. Mõningast paranemist on loota, kuna Tartu Ülikool alustas viipekeeletõlkide koolitust, seni valmistati tõlke ette ainult kursustel ning läks aega, kuni nende kvalifikatsioon jõudis vajalikule tasemele. Tõlk ei saa olla madalama haridustasemega kui kool, kus ta tõlgib. Samuti vajab korrastamist tõlkide palgapoliiitika, nii et tõlk ei peaks leivateenimiseks tegema mingit muud tööd ja tõlkima ainult siis, kui põhitöökohast aega üle jääb.
4. Muutub mitmesuguste tehniliste abivahendite saamise süsteem.
Siia alla kuuluvad mitmesugused alarmsüsteemid, äratajad, uksekellad. Praegu tuleb suur osa nende maksumusest ise tasuda, kuid vahendid on küllalt kallid. Eriti oluline oleks suitsuandurite hankimine, mis töötaksid valgussignaaliga. Tehniliste abivahendite kasutamise kohta on tehtud ka uurimus, kuid selle andmed on vananenud, uuemat uurimust hetkel ei ole.
5. Need, kes vajavad kuuldeaparaati, saavad selle tasuta kasutamiseks.
Praegune süsteem näeb ette aparaadi osalist kompenseerimist, kuid selle maht on väike, paremad aparaadid on väga kallid, odavamate kvaliteet paraku ei rahulda nõudlikumat tarbijat. Tasuta kasutamisel vahetatakse aparaat perioodiliselt välja, kasutatud aparaat kuulub tagastamisele. See väldib olukorra, kus peresse koguneb mitu füüsiliselt ja moraalselt vananenud aparaati, selle asemel on just hetkevajadusele vastav seade.
6. Suuremates linnades on olemas kurtide päevakeskused.
Need on siis kohad, kuhu saab koguneda, osaleda ringides, vahetada uudiseid, lihtsalt suhelda. Varasematel aastatel tegutsesid edukalt kurtide klubid, kuid muutunud majanduslik olukord tõi kaasa selle, et neid ei suudeta organisatsioonide vahenditest ülal pidada ning ruumid renditi välja mitmesugustele firmadele, ühistegevuseks jäi vaid paar tuba. See on oluline takistus kultuurielule - ei ole kohta, kus midagi teha. Lahendus peab olema nii poliitiline kui majanduslik.
Need on vaid mõned valupunktid. Ühiskonna arengu planeerimisel tuleb tänapäeval arvestada ka ÜRO poolt vastu võetud Puuetega inimeste õiguste konventsiooni.
edit kl 19.13: President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna ülalmainitud konventsioonile alla, seega on Eesti sellega ametlikult ühinenud!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar