Pildi ja selle juurde käiva mõtiskluse leidsin siit Anna endast parim sellega, mis sul on ja seal, kus sa oled. Kui inimesed seda tõesti teha püüaksid, oleks maailm tunduvalt parem paik.
Sageli me aga nõuame inimestelt enamat. Meie ühiskond on orienteeritud saavutustele, tublidusele, edetabelitele. Sa pead pingutama, ennast ületama, et pälvida kaasinimeste heakskiitu. Tegelikult ei saa ju kelleltki tahta muud kui et ta annaks endast parima - just nende võimaluste piires, mis tal on, just selles kohas, kus ta parasjagu on. See on väärt suurimat tunnustust ka siis, kui ei mahuta edetabelitesse, kui ei olda igapäevase melu keskpunktis.
Anna endast parim - ja ole sina ise.
3 kommentaari:
Näh, mina ei viitsi end koormata ja veel hallimaks ajada kõrvalt jälgiva mõttega, kuidas nüüd parim ja õigeim oleks, mõte, sõna, tegu; võib, ma olen lihtsalt nagu ma olen, ilma selle "parima andmise" kohustuseta?
Siis Sa ju oledki Sina ise
Kui ma hakkan endast teadlikult parimat andma, mis tähendab analüüsi ja "enesemonitooringut", siis oleks see "natukene kellekski teiseks e paremaks inimeseks hakkamine".
Muidugi see võib harjumuseks saada ja lõpuks "sina iseks", maailm oleks ilusam koht jne, aga see võib ka lihtsalt lisapinge olla, mis vaikselt mingisse enesehinnangulisse kompleksimülkasse lükkab.
* Kaob homsele seltskonnaõllele mõeldes paheliselt suitsetama. Kes ei oleks mõelnud maha jätta.
Postita kommentaar