Meie traavisime siis otseteed Viru keskusesse. Nagu alati, ulatus järjekord seal uksest välja. Kõrval inva-WC märgiga varustatud uks, silt õpetab, et avamiseks vajutada nupule. Vajuta palju tahad, uks ei avane. Tuli järjekord ikka ära seista. Saame siis kabiini, teatab Tupsu: "Siin nii paha hais, ei saa pissida!" Ja ei pissinudki, kannatas oma 40 minutit koduni.
Imelik on see, et minu meelest polnudki mingit erilist lõhna seal. Samas Nõmme turu WC-ga meil küll probleeme pole tekkinud.
Saa siis neist lastest aru...
2 kommentaari:
kui mul oleks vähegi hea tuju, siis ma kindlasti naeraksin. ja õhutaksin takka.
ei siin pole naerda midagi, see on tõsine asi. mul oma lapsepõlvest meeles üks piinlik juhus, millest alles viimasel ajal olen rääkinud - noh nii vana juba, et ei häbene enam... samasuguses olukorras olin Kuressares, tulin koolist ja...nohja olin vist umbes kumne aastane või nati siia või sinnapoole...ja tuligi piss püksi. endal nii paha ja häbi, aga polnd kuskile häda teha ja keset tänavat ju pükse linnas ikka maha ei aja...
Postita kommentaar