... et ei oska sellega midagi peale hakata. Hommikust peale ladistab vihma. Taevas on hall ja toas hämar. Teeks midagi - aga mida? Välja ei pääse, toas on kõik kitsal pinnal koos ja saevad üksteise närve.Koristamiseks pole ruumi, kui mitte pidada koristamiseks asjade ühest nurgast teise tõstmist.
Lugeda - kõik kodus olevad raamatud on mitu korda läbi loetud ja ükski täna end uuesti kätte võima ei meelita. Telekast pühapäeval eriti midagi ei tule. Arvutiga on nii, et tehnilistel põhjustel peab hetkel kogu pere leppima üheainsa läpakaga (minu omaga loomulikult) ja see tähendab järjekorda.
Leidsin oma meeleoluga sobiva kirjutise, aga päris sama meelt ei ole. Mind häirib vihmane ja rõske ilm väga. Väljaminekuks pean end soojalt riidesse toppima ja vihmavarju kaasas tassima. Mulle ei meeldi, kui mul käed kinni on, kotti kannan ka meelsamini õlal. Keebist pole minu puhul kasu, prille see ju ei kaitse. Aga uduste prillidega ma üle paari meetri ei näe ka.
Samas pimedus mulle isegi meeldib, oma kodus suudan pimedas toas suurepäraselt liikuda, ei komista millegi vastu. Ere valgus on palju tülikam. Sellepärast kasutangi kodus peamiselt seina- ja laualampe, laelambid ju ei valgusta suurt midagi.
Homme on tööpäev, ehk hakkab siis parem...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar