reede, 15. mai 2009

Kutsuteraapia...


http://www.rmp.ee/huvitavat/292/8223


Teraapiakoerad aitavad puudega lapsi | 12.05.2009
Aive Antsov, vabakutseline ajakirjanik 



Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing koondab enda alla erinevatel 
erialadel tegevad entusiastlikud inimesed, kes soovivad vabatahtliku töö 
kaudu teadvustada ühiskonda nendest erilistest koertest, kes saavad 
aidata inimesi.

Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu pressiesindaja Siim Nemvalts on juba üle 
nelja aasta koer Ricocheti juht ja omanik. Mustakarvalise ja 
pruunisilmse sõbraliku koera võttis Siim väiksest kutsikapeast, et 
kasvatada temast arukas päästekoer.

Päästekoerana Rico aastaid leiba teeniski. Ent ühel välismaa koolitusel 
olles jäi labrador kummalisse haigusesse, mida põhjustas vereparasiit. 
Tervise tõttu tuli veterinaararstide soovitusel päästekoerana 
tegutsemisest loobuda. Tänasel päeval kuuluvad Rico ja Siim Eesti Abi- 
ja Teraapiakoerte Ühingusse ja harrastavad hobina teraapiategevust. Üks 
Rico võimalus on tegeleda abi vajava lapsega või täiskasvanuga, teine 
võimalus laiem teavitamine ehk koeraga koostöö tutvustamine 
lastelaagrites.


Abi- ja teraapiakoerte erinevus

Siim tõdeb, et oluline on eristada abi- ja teraapiakoeri, sest nende 
kasvatuse ja tegutsemise põhimõtted on erilaadsed. Abikoer on näiteks 
pimeda juhtkoer, kes aitab nägemispuudega inimesel igapäevaelu elada – 
käia linnas, poodides, olla vajadusel oma võimaluste piires aktiivne. 
Abikoer elab abivajaja juures. Ehk siis pimeda juhtkoer elab puudega 
inimese kodus.

Teraapiakoer elab oma juhi juures. Koos juhiga külastab teraapiakoer 
neid kliente, kellega tööd teeb. Näiteks, kui koer aitab abi vajavat 
last teraapia kaudu, käiakse lapsel kodus külas ja koos jalutatakse ka 
looduses.

Kui abikoeral on üldjuhul konkreetsed, sageli kindlad ja selgeks õpitud 
käigud ja käsud, siis tegevusi, mille kaudu teraapiakoer teraapiaseansse 
läbi viia aitab, on üsna lõputult. "See on individuaalne töö ning iga 
inimese jaoks mõeldakse eraldi välja, mida talle vaja. Kas käelist 
tegevust või sotsiaalset," selgitab Siim. "Sellisesse tegevusse peab 
olema kindlasti kaasatud kas raviarst või terapeut, kes otsustab, mida 
inimesel paranemiseks vaja."

Ricochet on Siimul isiklikult välja õpetatud koer, keda võib lastega 
koos olles alati usaldada. Rico on justkui hästi kasvatatud prints, sest 
käitub väärikalt, sõbralikult ja avatult iga inimesega igas olukorras. 
Ta on hea kaaslane lastelaagrites, kus Siim käib lastele tutvustamas 
päästekoerte tööd ja õpetamas lastele koertega käitumist.

Ehkki Siim on koeraga tööd tehes kohanud nii lapsi, kes kiiresti koera 
omaks võtavad ning temast vaimustusse satuvad, on tal tulnud aidata 
hirmust üle saada ka sellistel põnnidel, kes kuidagi alguses koeraga 
suhelda ei julge. Kuid teraapiatöö lõppedes on sageli just sellised 
lapsed suurimad huvilised, kes kindlasti peavad saama koera patsutada 
ning oma käega Rico ninale maiustus poetada.


Teraapiakoer mõjub psühholoogiliselt

Rico omanik leiab, et esimene reegel, kui keegi soovib endale koju võtta 
koera, kellest võiks peremehe enda nägemusel saada hea teraapiakoer 
näiteks lastele või pereringile, on selline – võta koer, kes sulle väga 
meeldib. Siim ise tundis labradoris "selle õige" ära esimesest pilgust. 
"Kui koer sobib mulle, on see ka eeldus, et mina talle sobin," leiab 
Siim. "Üks eeldus vastastikuse teraapilise koostöö tekkimisel on, et 
koera suhtes oleks hingeline sümpaatia. Siis saab temaga edasi koos 
areneda. Koera võtmine tähendab pühendumist."

Kindlasti ei tohi Siimu sõnul koera võtmise kasuks kergekäeliselt otsust 
langetada, mida inimesed kahjuks väga sageli teevad. "Hoolikalt tuleb 
kaaluda, kas kogu pere on valmis osa võtma koera kasvatusest, kas on 
aega ja võimalusi koeraga tegelemiseks."

Abi- ja Teraapiakoerte Ühingust saab infot kõige kohta, mis puudutab 
teraapiakoeraks sobiva kutsika valimist ning vajalikke kasvatusnippe. 
Ühingus on tegevad inimesed, kellega võib sellistes küsimustes alati 
ühendust võtta ning kes ise igapäevaselt koerte kasvatamisega kokku 
puutuvad.

Siim soovib, et Eestis üha enam saadaks teadlikuks teraapiakoerte 
olemasolust. Et see teraapiavorm jõuaks iga abivajajani, eriti iga 
abivajaja lapseni, sest autistlike laste puhul, teab Siim, aitab 
teraapiakoer avaneda palju. "On koeri, kes saavad inimest aidata. Rico 
on ka minu ja mu mitme sõbra terapeut."


LISAD

Selleks, et puudega inimene sõltuks võimalikult vähe teistest, oleks 
võimalikult iseseisev ja tunneks sellest rõõmu, treenitakse lisaks 
pimedate juhtkoertele välja kuulmiskoeri kurtidele ja abikoeri 
liikumispuudega inimestele. Olemas on ka teraapiakoerad, keda võetakse 
kaasa haiglatesse, et tuua vaheldust ja rõõmu seal pikka aega 
viibivatele inimestele. Sarnasel, teraapiat ja arengut soodustaval 
eesmärgil muretsetakse avatud ja heasüdamlikke koeri vaimse puudega 
lastele, kes loomadega kontaktis olles õpivad hellust ja hoolitsust ning 
selle kaudu paremini neid ümbritsevat maailma tundma.

Kes on teraapiakoer?
Spetsiaalselt treenitud koer, kes kaasatakse haige kliinilisse 
raviprogrammi. Raviprogramm koostatakse koos patsiendi raviarsti ja/või 
teiste spetsialistidega, programmi eesmärk on parandada patsiendi 
füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset ja/või kognitiivset 
funktsioneerimist. Teraapiakoer elab üldjuhul oma händleri (juhi) 
juures, mitte patsiendi kodus.

Kes on abikoer?
Abikoera peamine eesmärk on erivajadusega inimese turvalisus. Koeraga 
suhtlemine on kasulik abivajaja arengule. Ta ei ole agressiivse ja 
ettearvamatu käitumisega koer, vaid kasvatatud abivajajaga teraapiliseks 
koostööks, partneriks.

Kommentaare ei ole: