http://www.rmp.ee/huvitavat/292/8223
Teraapiakoerad aitavad puudega lapsi | 12.05.2009
Aive Antsov, vabakutseline ajakirjanik
Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing koondab enda alla erinevatel
erialadel tegevad entusiastlikud inimesed, kes soovivad vabatahtliku töö
kaudu teadvustada ühiskonda nendest erilistest koertest, kes saavad
aidata inimesi.
Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu pressiesindaja Siim Nemvalts on juba üle
nelja aasta koer Ricocheti juht ja omanik. Mustakarvalise ja
pruunisilmse sõbraliku koera võttis Siim väiksest kutsikapeast, et
kasvatada temast arukas päästekoer.
Päästekoerana Rico aastaid leiba teeniski. Ent ühel välismaa koolitusel
olles jäi labrador kummalisse haigusesse, mida põhjustas vereparasiit.
Tervise tõttu tuli veterinaararstide soovitusel päästekoerana
tegutsemisest loobuda. Tänasel päeval kuuluvad Rico ja Siim Eesti Abi-
ja Teraapiakoerte Ühingusse ja harrastavad hobina teraapiategevust. Üks
Rico võimalus on tegeleda abi vajava lapsega või täiskasvanuga, teine
võimalus laiem teavitamine ehk koeraga koostöö tutvustamine
lastelaagrites.
Abi- ja teraapiakoerte erinevus
Siim tõdeb, et oluline on eristada abi- ja teraapiakoeri, sest nende
kasvatuse ja tegutsemise põhimõtted on erilaadsed. Abikoer on näiteks
pimeda juhtkoer, kes aitab nägemispuudega inimesel igapäevaelu elada –
käia linnas, poodides, olla vajadusel oma võimaluste piires aktiivne.
Abikoer elab abivajaja juures. Ehk siis pimeda juhtkoer elab puudega
inimese kodus.
Teraapiakoer elab oma juhi juures. Koos juhiga külastab teraapiakoer
neid kliente, kellega tööd teeb. Näiteks, kui koer aitab abi vajavat
last teraapia kaudu, käiakse lapsel kodus külas ja koos jalutatakse ka
looduses.
Kui abikoeral on üldjuhul konkreetsed, sageli kindlad ja selgeks õpitud
käigud ja käsud, siis tegevusi, mille kaudu teraapiakoer teraapiaseansse
läbi viia aitab, on üsna lõputult. "See on individuaalne töö ning iga
inimese jaoks mõeldakse eraldi välja, mida talle vaja. Kas käelist
tegevust või sotsiaalset," selgitab Siim. "Sellisesse tegevusse peab
olema kindlasti kaasatud kas raviarst või terapeut, kes otsustab, mida
inimesel paranemiseks vaja."
Ricochet on Siimul isiklikult välja õpetatud koer, keda võib lastega
koos olles alati usaldada. Rico on justkui hästi kasvatatud prints, sest
käitub väärikalt, sõbralikult ja avatult iga inimesega igas olukorras.
Ta on hea kaaslane lastelaagrites, kus Siim käib lastele tutvustamas
päästekoerte tööd ja õpetamas lastele koertega käitumist.
Ehkki Siim on koeraga tööd tehes kohanud nii lapsi, kes kiiresti koera
omaks võtavad ning temast vaimustusse satuvad, on tal tulnud aidata
hirmust üle saada ka sellistel põnnidel, kes kuidagi alguses koeraga
suhelda ei julge. Kuid teraapiatöö lõppedes on sageli just sellised
lapsed suurimad huvilised, kes kindlasti peavad saama koera patsutada
ning oma käega Rico ninale maiustus poetada.
Teraapiakoer mõjub psühholoogiliselt
Rico omanik leiab, et esimene reegel, kui keegi soovib endale koju võtta
koera, kellest võiks peremehe enda nägemusel saada hea teraapiakoer
näiteks lastele või pereringile, on selline – võta koer, kes sulle väga
meeldib. Siim ise tundis labradoris "selle õige" ära esimesest pilgust.
"Kui koer sobib mulle, on see ka eeldus, et mina talle sobin," leiab
Siim. "Üks eeldus vastastikuse teraapilise koostöö tekkimisel on, et
koera suhtes oleks hingeline sümpaatia. Siis saab temaga edasi koos
areneda. Koera võtmine tähendab pühendumist."
Kindlasti ei tohi Siimu sõnul koera võtmise kasuks kergekäeliselt otsust
langetada, mida inimesed kahjuks väga sageli teevad. "Hoolikalt tuleb
kaaluda, kas kogu pere on valmis osa võtma koera kasvatusest, kas on
aega ja võimalusi koeraga tegelemiseks."
Abi- ja Teraapiakoerte Ühingust saab infot kõige kohta, mis puudutab
teraapiakoeraks sobiva kutsika valimist ning vajalikke kasvatusnippe.
Ühingus on tegevad inimesed, kellega võib sellistes küsimustes alati
ühendust võtta ning kes ise igapäevaselt koerte kasvatamisega kokku
puutuvad.
Siim soovib, et Eestis üha enam saadaks teadlikuks teraapiakoerte
olemasolust. Et see teraapiavorm jõuaks iga abivajajani, eriti iga
abivajaja lapseni, sest autistlike laste puhul, teab Siim, aitab
teraapiakoer avaneda palju. "On koeri, kes saavad inimest aidata. Rico
on ka minu ja mu mitme sõbra terapeut."
LISAD
Selleks, et puudega inimene sõltuks võimalikult vähe teistest, oleks
võimalikult iseseisev ja tunneks sellest rõõmu, treenitakse lisaks
pimedate juhtkoertele välja kuulmiskoeri kurtidele ja abikoeri
liikumispuudega inimestele. Olemas on ka teraapiakoerad, keda võetakse
kaasa haiglatesse, et tuua vaheldust ja rõõmu seal pikka aega
viibivatele inimestele. Sarnasel, teraapiat ja arengut soodustaval
eesmärgil muretsetakse avatud ja heasüdamlikke koeri vaimse puudega
lastele, kes loomadega kontaktis olles õpivad hellust ja hoolitsust ning
selle kaudu paremini neid ümbritsevat maailma tundma.
Kes on teraapiakoer?
Spetsiaalselt treenitud koer, kes kaasatakse haige kliinilisse
raviprogrammi. Raviprogramm koostatakse koos patsiendi raviarsti ja/või
teiste spetsialistidega, programmi eesmärk on parandada patsiendi
füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset ja/või kognitiivset
funktsioneerimist. Teraapiakoer elab üldjuhul oma händleri (juhi)
juures, mitte patsiendi kodus.
Kes on abikoer?
Abikoera peamine eesmärk on erivajadusega inimese turvalisus. Koeraga
suhtlemine on kasulik abivajaja arengule. Ta ei ole agressiivse ja
ettearvamatu käitumisega koer, vaid kasvatatud abivajajaga teraapiliseks
koostööks, partneriks.
Teraapiakoerad aitavad puudega lapsi | 12.05.2009
Aive Antsov, vabakutseline ajakirjanik
Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing koondab enda alla erinevatel
erialadel tegevad entusiastlikud inimesed, kes soovivad vabatahtliku töö
kaudu teadvustada ühiskonda nendest erilistest koertest, kes saavad
aidata inimesi.
Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu pressiesindaja Siim Nemvalts on juba üle
nelja aasta koer Ricocheti juht ja omanik. Mustakarvalise ja
pruunisilmse sõbraliku koera võttis Siim väiksest kutsikapeast, et
kasvatada temast arukas päästekoer.
Päästekoerana Rico aastaid leiba teeniski. Ent ühel välismaa koolitusel
olles jäi labrador kummalisse haigusesse, mida põhjustas vereparasiit.
Tervise tõttu tuli veterinaararstide soovitusel päästekoerana
tegutsemisest loobuda. Tänasel päeval kuuluvad Rico ja Siim Eesti Abi-
ja Teraapiakoerte Ühingusse ja harrastavad hobina teraapiategevust. Üks
Rico võimalus on tegeleda abi vajava lapsega või täiskasvanuga, teine
võimalus laiem teavitamine ehk koeraga koostöö tutvustamine
lastelaagrites.
Abi- ja teraapiakoerte erinevus
Siim tõdeb, et oluline on eristada abi- ja teraapiakoeri, sest nende
kasvatuse ja tegutsemise põhimõtted on erilaadsed. Abikoer on näiteks
pimeda juhtkoer, kes aitab nägemispuudega inimesel igapäevaelu elada –
käia linnas, poodides, olla vajadusel oma võimaluste piires aktiivne.
Abikoer elab abivajaja juures. Ehk siis pimeda juhtkoer elab puudega
inimese kodus.
Teraapiakoer elab oma juhi juures. Koos juhiga külastab teraapiakoer
neid kliente, kellega tööd teeb. Näiteks, kui koer aitab abi vajavat
last teraapia kaudu, käiakse lapsel kodus külas ja koos jalutatakse ka
looduses.
Kui abikoeral on üldjuhul konkreetsed, sageli kindlad ja selgeks õpitud
käigud ja käsud, siis tegevusi, mille kaudu teraapiakoer teraapiaseansse
läbi viia aitab, on üsna lõputult. "See on individuaalne töö ning iga
inimese jaoks mõeldakse eraldi välja, mida talle vaja. Kas käelist
tegevust või sotsiaalset," selgitab Siim. "Sellisesse tegevusse peab
olema kindlasti kaasatud kas raviarst või terapeut, kes otsustab, mida
inimesel paranemiseks vaja."
Ricochet on Siimul isiklikult välja õpetatud koer, keda võib lastega
koos olles alati usaldada. Rico on justkui hästi kasvatatud prints, sest
käitub väärikalt, sõbralikult ja avatult iga inimesega igas olukorras.
Ta on hea kaaslane lastelaagrites, kus Siim käib lastele tutvustamas
päästekoerte tööd ja õpetamas lastele koertega käitumist.
Ehkki Siim on koeraga tööd tehes kohanud nii lapsi, kes kiiresti koera
omaks võtavad ning temast vaimustusse satuvad, on tal tulnud aidata
hirmust üle saada ka sellistel põnnidel, kes kuidagi alguses koeraga
suhelda ei julge. Kuid teraapiatöö lõppedes on sageli just sellised
lapsed suurimad huvilised, kes kindlasti peavad saama koera patsutada
ning oma käega Rico ninale maiustus poetada.
Teraapiakoer mõjub psühholoogiliselt
Rico omanik leiab, et esimene reegel, kui keegi soovib endale koju võtta
koera, kellest võiks peremehe enda nägemusel saada hea teraapiakoer
näiteks lastele või pereringile, on selline – võta koer, kes sulle väga
meeldib. Siim ise tundis labradoris "selle õige" ära esimesest pilgust.
"Kui koer sobib mulle, on see ka eeldus, et mina talle sobin," leiab
Siim. "Üks eeldus vastastikuse teraapilise koostöö tekkimisel on, et
koera suhtes oleks hingeline sümpaatia. Siis saab temaga edasi koos
areneda. Koera võtmine tähendab pühendumist."
Kindlasti ei tohi Siimu sõnul koera võtmise kasuks kergekäeliselt otsust
langetada, mida inimesed kahjuks väga sageli teevad. "Hoolikalt tuleb
kaaluda, kas kogu pere on valmis osa võtma koera kasvatusest, kas on
aega ja võimalusi koeraga tegelemiseks."
Abi- ja Teraapiakoerte Ühingust saab infot kõige kohta, mis puudutab
teraapiakoeraks sobiva kutsika valimist ning vajalikke kasvatusnippe.
Ühingus on tegevad inimesed, kellega võib sellistes küsimustes alati
ühendust võtta ning kes ise igapäevaselt koerte kasvatamisega kokku
puutuvad.
Siim soovib, et Eestis üha enam saadaks teadlikuks teraapiakoerte
olemasolust. Et see teraapiavorm jõuaks iga abivajajani, eriti iga
abivajaja lapseni, sest autistlike laste puhul, teab Siim, aitab
teraapiakoer avaneda palju. "On koeri, kes saavad inimest aidata. Rico
on ka minu ja mu mitme sõbra terapeut."
LISAD
Selleks, et puudega inimene sõltuks võimalikult vähe teistest, oleks
võimalikult iseseisev ja tunneks sellest rõõmu, treenitakse lisaks
pimedate juhtkoertele välja kuulmiskoeri kurtidele ja abikoeri
liikumispuudega inimestele. Olemas on ka teraapiakoerad, keda võetakse
kaasa haiglatesse, et tuua vaheldust ja rõõmu seal pikka aega
viibivatele inimestele. Sarnasel, teraapiat ja arengut soodustaval
eesmärgil muretsetakse avatud ja heasüdamlikke koeri vaimse puudega
lastele, kes loomadega kontaktis olles õpivad hellust ja hoolitsust ning
selle kaudu paremini neid ümbritsevat maailma tundma.
Kes on teraapiakoer?
Spetsiaalselt treenitud koer, kes kaasatakse haige kliinilisse
raviprogrammi. Raviprogramm koostatakse koos patsiendi raviarsti ja/või
teiste spetsialistidega, programmi eesmärk on parandada patsiendi
füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset ja/või kognitiivset
funktsioneerimist. Teraapiakoer elab üldjuhul oma händleri (juhi)
juures, mitte patsiendi kodus.
Kes on abikoer?
Abikoera peamine eesmärk on erivajadusega inimese turvalisus. Koeraga
suhtlemine on kasulik abivajaja arengule. Ta ei ole agressiivse ja
ettearvamatu käitumisega koer, vaid kasvatatud abivajajaga teraapiliseks
koostööks, partneriks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar