Blondiin Pariisis fotokoolitusel

Et ma pilditegemisel ja oma seebika käsitsemisel võin ikka üsna blondiin olla, sai eelmisel nädalal päris selgeks. Midagi tuli kiiresti ette võtta. Lahket abi pakkus üks nagiline, kuid selleks tuli ilmtingimata Pariisi sõita.Ega siis midagi, võtsin hommikul seljakoti selga, Tupsu käekõrvale ja istusin rongi. Natuke aega tsuhh-tsuhh ja tuut-tuut ning kohale me jõudsime. Tupsu jaoks oli sõbranna ka leitud, et tal koolituse ajal igav ei hakkaks.

Muide, majanduslangus on ka Edelaraudteele jõudnud. Kui enne kuulus tassitäis kohvi I klassi piletihinna sisse, siis nüüd tuleb selle eest eraldi maksta...

Kõigepealt korralikud kohvid, siis seebika tehniline ülevaatus ning otseteed Pariisi külje alla makrovõtteid harjutama. Linnaproua jaoks oli seal sinililli, ülaseid ja sipelgaid piisavalt. Päris õige makroni siiski veel ei jõudnud, selleks nimelt peab end pildistatava objekti kõrvale kõhuli viskama. Aga maa oli märg ja veekindel garderoob maha jäänud...

Edasi läks reis Tarvanpääle. Sealt sai peale korjatud üks pubekas (kes vähemalt sada korda jõudis hädaldada, kuidas kaks pisipiigat oma sekeldamisega tal pea valutama panevad) ja keha kinnitama mindud. Art Cafe oli koht, kuhu oma raha võib rahulikult viia, vastu saab rohkem kui oodatagi oskad. Ainuke probleem tekkis sellega, et äärepealt oleks pubekas tulnud sinna pandiks jätta, kuna tema isu ja taskuraha ei ole just üks-üheses vastavuses :P

Õnnestus tutvuda veel ühe sümpaatse nagilisega, silmanurgast näha mõningaid blogijaid, päeva lõpetuseks aga osa saada kenast emadepäevakontserdist.

Tagasiteel rongijaama tegi üks mudilane blondiinile  selgeks, miks autos turvavöö kinni peab olema. Muidu nimelt teeb politsei suure trahvi ja võib vangi ka panna. Loomulikult sundis hirm rootsi kardinate ees blondiini siis oma turvavööd vähemalt kolm korda üle kontrollima.

Ebameeldiv üllatus ootas Balti jaamas. Selge ju, et ohtra kohvi manustamine tekitab teatavaid vajadusi. Jaamahoone aga on 1.maist avatud ainult kella 19-ni õhtul. Kujutage siis ette, kuidas blondiin pidi ristisjalu kodu poole keksima, raske seljakott seljas ja väsinud mudilane käe otsas :P

Kodus aga võttis vastu meeldiv hunnik saetud puid - oma poja oli puhkusepäeva igatahes asjalikult veetnud.

Tupsu sai oma emme kaela hüpata ning siis kukkus praktiliselt jala pealt voodisse, kingiks saadud suur pehme mänguasi kõvasti kaisus.

Hm, vee pildistamise koolitus jäi ajapuudusel ära ju! Üritust võib muidugi korrata, ainult kehakaalule mõjub ebasoovitavas suunas...