laupäev, 10. mai 2008

Sümbolid pole lörtsida!


Jälle on käes see aeg aastast, kus linn on täis Georgi linte kandvaid kaasmaalasi ja autosid. Küll näeb neid hallipäiste vanakeste rinnas, küll noorte ja kenade tibide pluusidel ja jakirevääridel. Lasteaialastel vist siiski mitte. Kahtlane aga, kas paljud selle lindi kandjatest üldse teavad, mida see tegelikult tähendab?


Georgi rist oli Tsaari-Venemaa üks kõrgemaid sõjalisi autasusid. Seda anti ainult erilise vapruse eest. Risti kavalerid olid lugupeetud mehed ja päris kindlasti oli neil ka kergem hilisemas elus tšinovnikutega asju ajada. Üsna palju oli ka eestlasi, kes selle autasu pälvisid, üks nendest minu vanavanavanaisa. Tema sai risti Krimmi sõjas.


Kuid millega on silma paistnud need noored, kes täna lindiga eputasid? Millist sõnumit nad tahavad edastada? Tahes-tahtmata tajuvad eestlased seda vaenulikkuse kandjana. Vapruse sümbol on muudetud suurriikliku šovinismi, üleoleku, hoolimatuse ja jõhkruse sümboliks. Sellega antakse mõista, et ei hoolita maast, kus elatakse, rahvast, kes siin peremees on, keelest, mida siin maal räägitakse.


Mingi sümboli kasutamisel tuleb alati mõelda, mis on selle sisu, mida see tähendab kandjale ja mida teistele. Lihtsalt niisama ilu pärast lint rinda panna tähendab selle muutmist lihtlabaseks riideribaks. Sümbol, mille väärtus sedasi ära lörtsitakse, ei ole enam sümbol.

1 kommentaar:

wild ütles ...

Niisama ja suht apaatselt küsiks - kas Sa tead nimetada aegu püsinud väärtusi, autasusid, hinnanguid vms, mida ei oleks tabanud nö moraalne devalveerumine?