laupäev, 10. mai 2008

Ämmast - emadepäeval


Ämmadest on lugusid ja anekdoote seinast seina. Millegipärast leitakse neis aina negatiivne pool üles. Kuid ometigi on ju ka ämm ema - abikaasa või elukaaslase ema ja juba sellepärast tänu ja austuse ära teeninud.

Minul pole oma eksämma kohta ühtegi halba sõna öelda. Muidugi polnud me kõiges samal arvamusel, muidugi tahtis temagi, et ma teeksin asju samal kombel nagu tema ja mitte nii nagu ma ise õigeks pidasin. Mehega tekkis meil sel pinnal konflikte küll, ei saa salata. Aga võib-olla päästis mind suurematest tülidest ämmaga ka see, et me ei pidanud koos elama.

Ämm on alati olnud väga töökas ja korralik ning hindab inimesi suures osas just selle järgi. Loomulikult, maal ei saanudki käed rüpes istuda, majapidamine nõudis hoolt. Praegugi pole tal peenardel ainsatki umbrohuliblet, muru on niidetud, toad piinlikus korras. Ja ämma kokakunst on ikka üle prahi. Olen minagi temalt üht-teist õppinud.

Olen mõelnud, miks mees ega pojad teda piisavalt ei väärtustanud, südamevalu seevastu valmistasid üleliiagi. Ega ämm virise, üksainus kord kuulsin teda südamest ohkavat: "Üks joodik peres on juba õnnetus, miks mind kolmega on karistatud?" Tõsi see on. Äi armastas pudelisse vaadata rohkem kui vaja, purjus peaga aga muutus riiakaks ja tülinorijaks. Selleks ajaks, kui mina temaga tutvusin, oli äial avastatud suhkruhaigus ja seetõttu tõmbas ta tagasi ning pruukis vägijooke vaid tähtpäevadel.

Aastaid hiljem jõi end põhja minu eksabikaasa. Pärast õnnetust, kui tuli kõigega nullist alustada, said äi ja ämm tohutult vaeva näha, et teda uuesti endaga toime tulema õpetada. Siis suri äi ootamatult, ämm jäi vanema pojaga kahekesi. Oleksid rahulikult võinud elada, kuid ega noorem poegki pudelineedusest puutumata jäänud. Nüüd elab temagi seal ja ämmal süda valutab - mis edasi?

Ja ikkagi on mu ämm üks kange eesti naine. Niisugune, keda hädad ja õnnetused vaid tugevamaks teevad, kes oskavad leida head ka kõige väiksemates asjades, kelle najal püsib maa.

Pildil on ämm koos minu pojaga, oma ainsa pojapojaga, sest teised lapselapsed on kõik tütred.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Hea ja huvitav blog on Sul.

Aga ämmateemast niipalju, et tüli tekib ikka siis, kui väärtushinnangud on erinevad, kohanemisvõimet napib. Väga palju loevad kpere käitumismallid.