Poja laekus poole kaheteistkümne ajal Tartust jalgpallivõistlustelt, läks külmkapi juurde ja siis kostis röögatus - jääkambri uks oli praokile jäänud. Kiirinventuur jäätisevarudes kinnitas kahtlusi - pooled olid juba sulama hakanud. Ei jäänudki muud üle kui pehmemad jäätised kaussidesse jagada ja kõigile lusikad kätte anda. Peasüüdlasel Tupsul oli muidugi lõbu laialt. Aga kui öeldi, et enam ise jäätist võtma minna ei tohi, venis nägu üsna pikaks.Kolmeaastane tundis, et tema vabadust piiratakse, vastutusest ei mõika ta muidugi veel midagi.
Ja mina just mõtlesin, et seekord kastiga jäätist ei osta, Tupsu läheb emmega Soome ja varu on... Noh, homme peab ikkagi jätsiabi ootama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar