pühapäev, 1. juuli 2007

Rõõm ja mure on kaksikvennad

Reedel käisin Nissis Laine Villenthali 85.sünnipäeval. Sõitsime Ehaga, kiriku juurde jõudsime ilusti, siis aga pidime aleviku vahel ära eksima - ei leidnud palvemaja üles. Kui aru saime, et oleme valele poole läinud, keerasime otsa ringi, läksime kiriku juurde tagasi ja hakkasime kohalikelt teed küsima. Mina üritasin meeleheitlikult moblast seda meili üles leida, kus juhatus sees oli. Kui selle lõpuks lahti sain, oli Eha ka juba õige suuna kätte leidnud. paari minutiga olime kohal :)
Vastuvõtt oli soe, Laine vedas lausa kättpidi kohe kohvilauda. Pindist tuli terve bussitäis rahvast isegi.
Teenistus kirikus oli ääretult südamlik ja armas. Polegi kaua aega vana liturgiat kuulnud, linnas kasutatakse seda harva.
Pärast palvemajas oli tükk tegemist, et Lainet kasvõi korrakski laua taha istuma saada, tema ainult sebis ringi ja hoolitses külaliste eest. Jah, tahaks selles vanuses isegi nii kõbus olla.....
Tagasitee polnud enam nii mõnus - Ehal paluti paar noormeest peale võtta ja loomulikult võtsime, Nissist ju mingit bussi õhtul enam linna ei tule. Aga mind häiris, millise õhinaga meile seletati, kui tublid kirikuinimesed nad on ja kes vaimulikest kõik neil külas käivad. Minule ei pea keegi end sedaviisi tõestama, minu silmis see inimesele plusspunkte ei anna. Kirik on siiski eluviis, mitte uhkeldamise ega praalimise küsimus. Laine on selle kõige ehedam näide.
Laupäeval läks jälle sõiduks, sedapuhku Järva-Madisele ära saatma armast Pillet. Ülekohtuselt vara tuli tal minna, kui just oleks pidanud hakkama kõik hästi minema.
Puupüsti täis kirik (ja sealhulgas ka suur osa eelmise päeva pidulisi, Laine kaasa arvatud), kurb ja helge ühtaegu . Pille kirstus võõras ja samas ka tuttav, Pille ema, vana ja väike, tütred alles täiskasvanuks saanud, tütarde isa kuskil kiriku tagumises otsas... Imelik tundus, et isa vist kogu selle aja jooksul kordagi tütardega ei suhelnud. Elu võib ju mitut pidi keerdus olla, aga surma ees peaks kõik muu kõrvale jääma.
Pille sängitati kirikaeda otse kiriku kõrvale vaid mõnekümne meetri kaugusele kantslist. Ilus ja rahulik koht puhkamiseks.
Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib.....

Kommentaare ei ole: