Häid Oktoobripühi, seltsimehed!Kas keegi täna paraadil ka käis? Mäletate ju, vähem kui 20 aastat tagasi oli vabatahtlikult kohustuslik 7.novembri hommikul kesklinna koguneda, paar tundi koha peal tammuda, siis kümne minutiga üle keskväljaku tribüüni eest läbi marssida, mõned korrad valju häälega hurraa! karjuda ja seejärel võis laiali vajuda.
Lapsena mulle selline asi täitsa meeldis - ega siis õhupalle niisama ei ostetud, ikka pühadeks. Tavaliselt käisin paraadil emaga, ühel aastal aga võttis mind kaasa isa. Ja just siis järgnev lugu juhtuski.
Isa töötas mul viinavabrikus tähtsamat sorti ülemusena. Kontor oli praeguse Liviko majas. Vaat ülemuste asi oli hoolitseda, et pärast rongkäiku kõik lipud ja loosungid kontori lattu tagasi jõuaksid, tolleaegse korra kohaselt olid need ju rangelt arvel. Sai siis Tartu maanteele kõnnitud, lipud- loosungid ära viidud ja siis pakkus isa asetäitja, et viib meid autoga koju. Mis meil selle vastu sai olla. Möödaminnes pisteti minu kotti ka üks viinapudel. Ega tegelikult viina ju tehasest välja viia ei tohtinud, seespool müüre võis juua küll. No mina ei teadnud sellest muidugi midagi, seepärast ei teinud teist nägu ka, kui väravas valvurionu meid vaatas. Ega ta väga uudishimulik olnudki, pühad, ülemused, laps ka veel kaasas, soovis veel häid pühigi.
Ema korjasime ka kusagilt linnast peale ja sõitsime koju. Asetäitja tuli korraks tuppa ka, mina aga unustasin koti auto tagaistmele. Vaatan siis aknast välja - auto liigub. Hõikasin teistele, et auto läheb minema! Vastati, et ei lähe ta kuskile. Siis vaatas ema ka korraks akna poole ja ütles, et läheb ikka küll. Mehed tormasid kohe välja autot taga ajama Hiiu staadioni poole, ema jooksis putkast miilitsasse helistama. Helistas igaks juhuks ühele Hiiu staadioni kõrval elavale sugulasele ka (temal täpselt samasugune ja sama värvi Volga, kui see, mida taga aeti). Too ajas siis enda masina ka välja, et sellega kiiremini järele saada.
Aga kratid ei jõudnudki kaugele, veidi pärast staadioni jäi auto lihtsalt liiva sisse kinni. Kratid (olid ühed kohalikud nolgid) putkasid metsa. Õnneks lippasid parasjagu mööda ühed sportlased, kes kohe aru said, milles asi ja omakorda neile järele lidusid. Selleks ajaks, kui miilits kohale jõudis, toodi nolgid sportlaste vahel neile ilusti kätte. Ühel tilkus nina veits verd, miilits ütles, et vähe andsite veel.
Auto lükati kenasti liivasossist välja, viinapudel oli tagaistmel alles. Mis sellest edasi sai - vaat seda ma tõesti ei tea.
1 kommentaar:
mina ühel paraadil käisin. külm oli. hoidsime mingit jaurat loosungit käes. eks koolis loeti sõnad peale, et pea, aga mina küll ei mäleta, et kedagi minemata jätmise pärast karistatud oleks. mind ju ei karistatud. see 1 kord oli puhtast uudishimust.
Postita kommentaar