teisipäev, 13. november 2007

Külmavarese nutulaul

Nüüd läks tõeliselt külmaks. Oi, kuidas mulle see ei meeldi! Kõige parema meelega lendaks ära soojale maale ja ei tulekski enne tagasi kui siin lumi läinud ja saab jälle mütsi ja sallita käia.
Ma lihtsalt vihkan vajadust endale mitu kihti rõivaid selga ajada, pidevalt puid tassida ja ahju toppida, tuult, mis kontidest läbi lõõtsub (kaitsvat pekikihti ju ümber pole).


Samas võin end lohutada Pipi Pikksuka ütlusega: "Kui süda on soe ja lööb nagu vaja, ei siis ära külmu." Kui tuli ahjus praksub ja küünal laual põleb, on mõnus istuda ning jäätist limpsida (ja seda ma varusin terve külmikutäie). Jõuluvanalt ootan lambanahkseid susse ka.

2 kommentaari:

karikate emand ütles ...

Heh, sama siin :)
Oleks veel päikestki, kannataks kuni 3 külmakraadi välja :P
Lõunasse ei taha, aga ega õue ka ei kutsu. Istuksin kõige meelsamini kuni märtsi lõpuni kodus, tekk jalgadel.

Tegelikult ongi meil juba selline hommikune nali, et ajan mehe üles sõnadega "Aeg ahju kütta!"
Tegelikult elame tavalises, täitsa soojas keskküttega korteris :)

Tiiu ütles ...

Mulle meeldib talv väga, kui õues olen, isegi tuisuga. Toas külmaga, kui riideid paljus seljas (mida ma ei armasta), siis on talv ebameeldiv. Nii et tasakaal on selles mu suhtumises talve.