neljapäev, 16. aprill 2009

Soovikiri poliitikutele


Kohalike omavalitsuste valimised lähenevad ja poliitikud hakkavad jälle taevamannat kokku lubama. Tallinna Puuetega Inimeste Koja liikmesorganisatsioonid koostasid aga pika soovinimekirja, mida tegelikult oleks vaja. Kas leidub julget erakonda, kes nende soovide täitmise oma valimisprogrammi paneb ja mis veel tähtsam - seda ka tegelikult teeb?

TPIK poolt esitatud suurimad takistused ja probleemid puuetega inimeste seisukohalt Tallinna tasandil:

Ühistransport

·         Ühistranspordi ligipääsetavus on kehv- kuigi on olemas madalapõhjalised ühistranspordisõidukid, ei liigu nad tihtipeale graafikujärgselt, ühissõidukite juhtide väljaõpe on puudulik, ei suudeta arvestada erivajadustega. Koolitada ühistranspordi juhte erivajaduste osas, parandada ühissõidukite graafikujärgselt kinnipidamist.

·         Tallinna ühistranspordis raske puudega inimesele sõit tasuta. Hetkel on ühistranspordi sõit tasuta puudega inimesele ainult sügava puude ja raske/sügava nägemispuude korral.

 

Ligipääsetavus

·         Probleemiks on üldkasutatavate uute ja renoveeritud hoonete ligipääs puuetega inimestele (lisaks lastekärudega vanemad ja eakad), ehitised võetakse vastu ilma sihtgrupi esindajaid kaasamata, pahatihti ei vasta ligipääsetavus kehtestatud standarditele. KOV peaks olema huvitatud sellest, et ühiskondlikud hooned oleks ligipääsetavuse osas eelnevalt kontrollitud sihtgrupi esindaja poolt.

·         Lahendus- uued ja renoveeritud ühiskondlikud hooned oleks vastu võetud kaasates sihtgrupi esindajat, kes annaks hinnangu ehitise ligipääsetavusele ja nõuete järgimist. Oluline sekkumine ehitise projekteerimisfaasis.

 

Tervishoiuteenused

·         Perearstisüsteem on raskesti kättesaadav ootamatute traumade korral (koordinatsioonihäired, krambid), vajalik tõhustada vältimatu abi kättesaadavust.

 

Sotsiaalteenused

·         Teenuste mahud ei vasta sihtgrupi vajadusele- viimase 4 aasta jooksul on puuetega inimesi lisandunud Tallinnas ligi 5000, kuid teenuste mahud ei ole kasvanud samas tempos, et rahuldada lisandunud vajadusi (nt. eluruumide kohandamine, isikliku abistaja teenus, viipekeele tõlk, jne).

·         KOV poolt uute loodavate teenuse planeerimisprotsessi jäetakse tihtipeale kaasamata sihtgrupi esindajad ja seepärast ei vasta mõningad teenused sihtgrupi vajadustele (nt. puuetega laste intervallhooldus). Suurendada puuetega inimeste ühingute kaasatus teenuste planeerimisprotsessi.

·         Vähe pööratakse tähelepanu sihtgrupi olukorra analüüsile ja sihtgrupi teenustega rahulolu uuringule (hetkel üksikutel teenustel kasutajate rahulolu küsitlused- näit. invatranspordi teenus). TPIK poolt tehtud ettepanekule planeerib Tallinn 2009. aastal läbi viia puuetega inimeste vajaduste uuringu, mis tooks esile kitsaskohad ja vajadused teenuste ja toetuste planeerimisel ja mahtude arvestamisel. Viia sisse teenuse rahulolu küsitlused, tõstmaks teenuste kvaliteeti.

·         Jätkata liikumispuudega inimestele kohandatud munitsipaal-ja sotsiaalkorterite ehitamist. Toetatud elamise teenuse arendamine.

·         Suurendada seoses töötuse kasvuga järgmiste teenuste mahte- võlanõustamine ja tasuta õigusabi.

·         Psüühikahäiretega ja raskete vaimupuuetega inimestele tugiisiku teenuse finantseerimine KOV eelarvest, mis aitab parandada selle sihtgrupi igapäevast toimetulekut.

 

Sotsiaaltoetused

·         Probleemiks on puuetega inimestele Tallinna linna poolt pakutavate sotsiaaltoetuste saamise sidumine sissetulekust sõltuvaks- sissetulekute hulka arvestatakse samal ajal ka riiklikud sotsiaaltoetused ja leibkonna sissetulekud. Muuta sissetulekust sõltumatuks ravimite ja abivahendite kompenseerimine puudega inimestele.

·         Hooldajatoetuse puhul kaotada piirang, mis sätestab, et toetuse saamise korral ei tohi hooldaja samal ajal töötada.

 

Info kättesaadavus

·         Info kättesaadavus KOV pakutavatest teenustest ja toetustest puudega inimestele ei ole piisav, koostöös puuetega inimeste ühingutega saaks palju ära teha selle parandamiseks. Kõige enam kannatab infopuuduse käes venekeelne elanikkond. TPIK on andnud välja aastal 2008 infoteatmiku „Abiks puudega inimesele” nii eesti kui vene keeles, TPIK poolt on korraldatud mitmeid infotunde parandamaks puuetega inimeste informeeritust teenustest, toetustest ning valdkonda puudutavatest muudatustest.

·         Tallinna kodulehel parandada info kättesaadavust puuetega inimeste toetustest ja teenustest, kurtidele viipekeelsed tekstid.

 

Sport ja vaba aeg

·         Problemaatiline on puuetega inimeste ligipääsetavus spordiasutustes (nt. ujulad), soodushinnaga külastus puuetega inimestele, turvalisuse tagamine spordiasutustes (häirenuppude puudumine)

 

Mittetulundusühingud

·         Probleem on linnapoolne madal rahastamine mittetulundusühingutele, kes pakuvad linnale teenuseid. Teenusepakkujatest ühingutel on väga raske oma teenuseid arendada ja tõsta teenuse osutamise kvaliteeti (personali koolitus, teenuseosutamise keskkonna parandamine, jne), kuna KOV poolt üleantavate teenuste hinnad on madalad.

 


Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Telefon: 655 4161, 52 56 560
e-post: koda@tallinnakoda.ee

http://www.tallinnakoda.ee

8 kommentaari:

w ütles ...

Jõhkralt aus olles - praegustel aegadel ei suurendaks sellised lubadused erakonna poliitilist kapitali, pigem vastupidi.

Emmeliina ütles ...

Seitsme aastaga pole midagi muutunud. Ikka samad nõudmised transpordile ja hoonetele.

Väga meeldis ettepanek eraldada puudetoetus toimetulekutoetuse määramisel. See on tõesti jõhker. Isiklikult saan puudeastme toetust 850.-pooleks aastaks just nimelt tervise taastumiseks. Miks peaksin siis sellepärast toimetulekutoetuse (mida ma loomulikult ei saa, sest elan abikaasaga) kaotama, kui elaksin üksi ja ainuke sissetulek oleks töövõimetuspension. Tänu toetusele saan käia vesivõimlemises, mis on nii vajalik, kuid luksus.

Kas Tallinnas ei ole töövõimetuspensionäridele ühistransport tasuta? Isiklikult pean maakonnakeskusesse 5 km kaugusele kulutama edasi -tagasi sõiduks 20.-
Arvestades 3000.- töövõimetuspensioni on see suur väljaminek. ja üksinda autoga sõites ei tule ka odavam, ainult mugavam.

Muuseas, Rakvere veekeskus on liikumispuuetega inimestele täiesti kohandamata, isegi duširuumis pole ühtegi seinatuge. Näiteks minu 82 aastane ema, kes lihtsalt vana inimene, kardab pestes tasakaalu kaotada. Ei tea, kuidas neil õnnestus läbi vingerdada. Endale pean alati abilise kaasa paluma.

Aga mis ma ikka virisen.
Jüudu tööle!

kukupai ütles ...

Tallinnas on tasuta ühistransport üle 65-aastastele, töövõimetuspensionärid saavad osta sooduspileti.
Wild, päris palju nendest asjadest ei seisagi niiväga raha kui just tahtmise taga. Suhtumised ja prioriteedid tuleks ümber hinnata.

w ütles ...

Siin riigis on ka suhtumine raha küsimus. Kui lepalehti taga pole, ei vaevuta isegi suhtuma.

Ma tglt ei mõelnud otseselt raha, kuigi inimene, st valija on praeguseks väga sensitiivne kõige suhtes, mis võib puudutada tema raha, riigi ja kov'i (ja ka ettevõtjate) (lisa)kulusid, ma arvan liht, et kuna inimeste olukord tervikuna on kosmilisel kiirusel halvenemas, siis ... võimalikult suurt huvigruppi valimistele püüdma minnes tuleb ka pühenduda just sellele suurele grupile luiskamisele/lubamisele.
Puuetega inimeste vms kaardi väljakäimine võiks edukalt hääli korjata nt siis kui inimesed keskmiselt on nö kõrini täis ja sellest leebes ning armulises meeleolus, mitte oma eksistentsi pärast pea paanikas.

Ma ei ütle, et probleemi pole või et see, mis on Sinu postituses, oleks mingi triviaalne asjaolu, vastupidi, aga lihtsalt valimiste ühe märksõnana see ilmselt ei töötaks ja seda ei hakata ka välja käima.

Kena oleks otsustusjõuga tegelastel taoliste asjade peale mõelda ja end vähe liigutada, valimised või mitte valimised, aga siin jõuame tagasi suhtumise juurde.

kaaren ütles ...

Maal elades ei m6tle sa ylce vesiv6imlemisele vms, vaid eluspysimisele- pood km-te kaugusel, perearst kah, ning 2 korda n2dalas, jne, ning nende juurde p22semisex pead sa qcuma teises maakonnas elava tytre. Selliseid n2iteid on palju, qid need inimesed on vait, nagu nad on olnud vait kogu elu, ning tootnud kellelegi m6nusat elu omaenda tervise hnnaga.

Emmeliina ütles ...

aitäh Kaaren meelde tuletamast. Sellepärast olengi alati võitlusvalmis, kui keegi paneb asukoha "maa" ühe nimetaja alla. On palju erinevaid elupaiku. Tallinnlasele võib juba Rakvere ka "maa" olla.

Huvitav teemaarendus, aga et tegemist võõra blogiga ei sobi vaidlema hakata.
Siiski, ma pole kunagi tulnud selle peale, et olen tootnud kellelegi ilusat elu oma tervise hinnaga. Veelkord, aitäh, et mõtlema panid.

võib olla sobiks "ma olin tusane, sest mul polnud kingi..
siis kohtasin meest, kel polnud jalgu"

kukupai ütles ...

Minu poolest vaielge aga :)
See on väga huvitav teema küll ja fakt on see, et suuremates keskustes on ligipääsetavus oluliselt parem kui ääremaal. Nii ei tohiks olla loomulikult, inimesed elavad ju kõikjal.

Emmeliina ütles ...

Kallis kukupai, ääremaal pole mingit ligipääsetavust, seal aitab liikumispuudelist ainult auto.
ja loomulikult jääb nii, sest maailm on ikkagi loodud tervetele ja seda ei saa ümber muuta.

Trastiliseks näiteks: ratastoolimees alevis nõudis kaldteed postkontorisse, kuid ise elas teisel korrusel.