teisipäev, 21. aprill 2009

Elu on lill


Olen tänulik:

Maksude eest, mida maksan.
Sest see tähendab, et mul on töö. 

Selle eest, et pean koristama peo järel. 
Sest see tähendab, et mul on sõbrad.

Selle eest, et riided tunduvad kitsaks jäävat.
Sest see tähendab, et mul on piisavalt süüa. 

Selle eest, et peab lund rookima ja aknaid pesema, 
Sest tean, et mul on kodu.

Et parkimisplats on jamalt kaugel.
See tähendab, et mul on auto.

Suure elektriarve eest. 
Sest mu kodus on valgus ja soojus. 

Kellegi eest, kes laulupeol minu taga laulab valesti ja kõvasti.
Kuna tean, et ma kuulen.

Pesuhunniku eest laual.
Kuna mul on riideid, mille eest hoolt kanda.

Väsimuse ja valutavate lihaste eest.
Kuna tean, et olen tohtinud teha tööd.

Hommikuse äratuskella eest.
Kuna tean, et elan. 

Ja lõpuks - ja mitte väheolulise eest - saan palju e-maile, mis 
tähendab, et keegi mõtleb mu peale.

Saada see mõte oma headele sõpradele.

Ja kujutagem nüüd ette, et seda kõike saab nautida vaid väike osa kogu 
inimkonnast...
Aga meie kuulume selle osa hulka !

Korra küll netist läbi jooksnud juba, aga ilus mõte ja olgu siis siingi meelespidamiseks.

1 kommentaar:

kaaren ütles ...

Hea. M6tlen selliseid m6tteid p2ris tihti. Selmet viriseda, et mulle pole antud neid hyvesid mis on mitmendat p6lvkonda viisakatel inimestel. sest see t2hendab, et mul on au olla qltuurse rahva esiema!
Ilusaid m6tteid on ikka meeldivalt palju maailmas!