Noore mehe süda on kui aprillikuu ilmad,
armastab kõiki, keda näevad ta silmad.
Vannub sul truudust põlvili maas,
unustab enne kui ülesse saab.
Selline luuletus vanaema salmikust tuli meelde, kui praegust ilma vaatan.
Just-just lubas ilmajaam, et sel nädalal tuleb päikest ja läheb soojaks. Aga mida pole, seda pole. Tuul on külm, lõikab kontidesse. Taevas on hall ja lauspilves ning mis kõige hullem - tuul keerutab tolmu üles. Hall pole mitte ainult taevas, vaid kõik ümberringi.
Eelmise nädala lõpus oli juba lootus, et kevad on käes, lilled trügivad vägisi mullast välja. Pettumus missugune!
Otsisin juba kevadise mantli välja, aga selga panna ikka ei saa...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar