Blogosfääris ringlevad raamatumeemid on ikka väga populaarsed, nüüd on neid isegi mitu. Eks see omamoodi näitaja ole - polegi meie rahvas veel netisügavustesse ära uppunud. Aga päris paljud meemis osalejad kurdavad ka, et paljusid nende lemmikraamatuid seal polegi. Ei saagi olla, nimekirjad on koostatud üsna omapäraste valikukriteeriumide põhjal.
Aga lugemisharjumus tuleb ikkagi lapsepõlvest. Esimesed raamatud määravad, kas ka edaspidi neid kätte võtta tahetakse või on kogemus nii hirmutav, et tulevikus eelistatakse kõike muud teha. Mingi mõju on muidugi ka kooli kohustusliku kirjanduse valikul. Mulle endale tundub, et see on aegade jooksul paremaks läinud. Loomulikult peavad alles jääma teatud klassikud, aga nende varal tänapäeval vist suurt lugemisharjumust ei teki.
Kuid millised raamatud lapsepõlvest siiski meelde on jäänud? Igaüks võiks kirja panna 10 lasteraamatut, mida lugenud on, koos väikese kommentaariga.
Minu 10 on siin:
1.V.Beekman Aatomik Esimene lasteraamat, mis mulle kingiti ja mida üldse mäletan.
2.E.Niit Pille-Riini lood Neid sai koolis lavastatud ja ette kantud.
3.O.Luts Kevade Surematu klassika. Oli küll kooli kohustusliku kirjanduse loetelus, aga tasus lugemist kah. Südamlik ja armas, parajalt huumorit ning endiste aegade hõngu.
4.A.Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvist Esimene Lindgreni raamatutest, mis minuni jõudis. See ja kõik järgnevad on lausa kapsaks loetud ning varsti hakkab neid lugema juba kolmas põlvkond. Loodetavasti saavad ka nemad sealt elamusi. Lindgren kirjutab ka väga tõsistest asjadest lapsele sobiva vaatenurga alt, pehme huumori ja suure südamesoojusega.
5.E.Raud Sipsik Mina kasvasin ajal, mil isetehtud mänguasjad olid veel väärtus omaette, neil oli hing, mida paljudel praegustel mänguasjadel paraku enam pole. Lisaks veel süvenemine lapse fantaasiamaailma, selle toetamine.
6.Sari Seiklusjutte maalt ja merelt Sobib lugeda igas vanuses, aga lapse ja nooruki fantaasiamaailma toidab vist kõige rohkem.
7.A.Gaidar Jutustused Oma ajastu märkidega, aga sisu tegelikult täiesti ajatu.
8.S.Rannamaa Kadri Kommentaare vist pole vaja.
9.Ottokar Domma lood Naerda igatahes sai kõvasti.
10.A.Bruštein Tee viib kaugusse... Liigutav jutustus juudiperekonna elust Tsaari-Venemaa provintsilinnas.
Raamatuid võiks ju veel ja veel siia loetellu panna, kodus on neid rohkem kui üks riiulitäis Aga kuna sai 10 lubatud, olgu siis nii. Eks igaüks või lisada oma eelistusi (jutt käib ikka lasteraamatutest, eks ole).
Nimeliselt edasi ei saada, aga üleskorjamiseks on vaba voli.
5 kommentaari:
Mina mäletan, et minu esimene raamat oli vast kõvade kaantega karumõmmi aabits, mida sai trükitähtede olemasolu tõttu korduvalt loetud.
Ma mäletan omi raamatuid kah, kuid neid on rohkem kui 10 mida ma pidevalt lugesin...
Lisaks noorpõlve raamatud - Üks on hästi meeles Purpur punaste pilvede maa .. kes selle autor, ei mäleta.. Mul on see häda, et ma ei mäleta autorit kunagi, hea kui pealkiri meelde jääb...
Mina mäletan, et mulle ei meeldinud lugeda lasteraamatuid. Enne kooli minekut ma veel mõned lugesin, eriti just Astrid Lindgreni, aga esimesest klassist alustasin "Seiklusjutte maalt ja merelt" jms. kirjandusega ning enamiku lasteraamatutest, mis ma olen läbi lugenud, olen lugenud läbi peale 30ndat eluaastat. Lapsena ütlesin: "Ehh, raamat, mille tegelaseks on lapsed. See on tittedele!" ;).
Kui nüüd need enne kooli loetud Lindgreni raamatud välja jätta, siis olid mu lapsepõlve lemmikraamatud Dumas "Kolm musketäri" selle järgedega, Adamovi "Kahe ookeani saladus", "Pärija Kalkutast" (ehkki ma oskasin selle lapsena nii läbi lugeda, et osa raamatust jäi vahele), Hugo "Hüljatud", loomulikult kõik, mis ulmega seotud, eriti Jefremovi "Andromeda udukogu".
Esimene raamat, mida mäletan, oli "Pipi". Ema luges seda mulle ette ja kui ta vahel tahtis natuke viilida ning jättis osa lauseid vahele, pistsin mina alati huilgama, et see pole nii ja loe korralikult! Siis järgnes "Tjorven, Pootsman ja Mooses" ning "Kalle Blomqvist", mida ema meile õhtuti ette luges. Bullerby lapsi lugesin ma juba ise.
Väga varasest lapsepõlvest meenuvad veel muinasjuturaamatud sarjast "Saja rahva lood".
Oma poegadele lugesin ette 3 esimest Potteri-raamatut, õnneks kasvasid lapsed koos raamatute lehekülgede arvu suurenemisega, nii et ülejäänud osade ettelugemisest ma pääsesin!
Lasteraamatutega ongi vist nii, et sõltuvad ajast ka, millal laps olid. Minul jäid ju kirja panemata "Looduse Kuldraamatu" sari, "Valgekihv", "Dr. Dolittle" ja paljud teised.
Postita kommentaar