Töökoht kommivabrikus - küllap on see paljude pisikeste ja suurte laste unistus. Mõtleks ometi - päev läbi kommide keskel, saaks neist isu täis süüa ja keegi ei keelaks.
Mina olen kommivabrikus töötanud, nääripakkide pakkijana. Tohtis jah komme süüa töö kõrvale niipalju kui isu oli. Aga see isu sai paari päevaga täis. Magus kommilõhn kleepus riietesse ja juustesse, nii et kui bussis koju sõitsime, siis kõik ümberolijad nuhutasid ninadega. Kätel tuli kärmelt käia lasta, palka maksti ju tükitöö alusel. Aga ikkagi oli tore.
Täna käisime tegevjuhiga aga hoopis asja pärast Kalevi kommivabrikus. Kutsuti kohtuma, et silmast silma rääkida puuetega inimestele töö pakkumisest. Tore on see, et algatus tuli just vabrikurahva poolt. Sageli kardavad tööandjad ju puuetega inimesi tööle võtta, sest ei kujutata ette, milleks nad suutelised on, kui palju tuleb oma töökorraldust ja töökohti kohandada, peljatakse ka sellega seonduvaid kulusid.
Loodame, et saime mõnegi hirmu lahti rääkida ja maha võtta. Vestluspartneritele tuli üllatusena, et Tööturuameti kaudu asju ajades on võimalik saada riigipoolset toetust, mõnel juhul töötajale isegi tugiisikut, kes siis aitaks inimesel tööeluga kohaneda ning vahendada tööandja soove ja nõudmisi, et maandumine pehmem oleks. Ning oli meeldiv kuulda, et üht vana tuttavat, kes seal töötab, väga kiideti. Eks see positiivne kogemus oli kindlasti üks põhjus, miks julgetakse tööd pakkuda enamatelegi.
Oleks selliseid riskijulgeid tööandjaid ainult rohkem!
Ja nii palju komme kui praegu, polegi mul kodus tükk aega olnud.
4 kommentaari:
Kommide suhtes tunnen kadedust...
Oleks mul kah palju komme vahel kodus .. aga looda saa... Lapsed jõuavad kommid kiiremini ära jahvatada, kui ma neid üldse näen:P
Samas, tuleb tõde tunnistada, et järjest rohkem võtavad fimrad tööle puuetega inimesi. Seda on hea teada ja näha.
Isegi olen kohanud klienditeenindajaid, kes on ratastoolis.
See hirm puuetega inimese ees hakkab otsa saama :)
Lase siis heal maitsta, nii suus kui hinges. :-)
Mind sunniti keska-ajal käima "Kalevis" ÜKT tunde tegemas. Oli sihuke kool. Käisime siis terve klassiga, tüdrukud lubati liköörikommide liinile ka.....;) Tegelikult oliüsna tüütu, sest seal pidi käima õhtuses vahetuses, neli tundi korraga. Magusast sai muidugi siiber.
Väga hea uudis, et initsiatiivi tuleb ka tööandjate poolelt. Ja kogu lugu kinnitab veelkord kurba tõika, et tööandjatel pole piisavalt infot, mida puudega inimese töölevõtmine endaga kaasa toob. Selles osas näen mina Tööturuameti tegemata tööd.
Postita kommentaar