Meie peres on edgaripäeva tähistatud niikaua kui mina mäletan, ammu enne seda, kui Edgar Suurest ja tema kuningriigist keegi midagi üldse kuulnud oli. Polnud tänavunegi aasta mingi erand ja loodetavasti saab veel palju aastaid sel päeval kokku tulla ja pereringis pidutseda. Lippude lehvimine ja kenad kontserdid on muidugi boonus, aga 53. aasta järjest - see on saavutus, mida suuremal osal eestimaalastest ette näidata ei ole.
Oli tänagi mõnus istumine, olgugi et pool peret võrdlemisi loppis moega - lauluöö järelt jäi uni napiks. Ei pääsenud me üle ega ümber ka päevale nime andnud tegelasest (võrdlemisi iroonilises võtmes suhtutakse temasse meie pool), ega ka aastatetagusest sündmusest, mis nüüd lippude lehvitamist õigustavad, aga hoopis meeldivam oli enne laialiminekut üksmeelselt teleka ees istuda ja Gerd Kanteri autasustamist vaadata.
Nüüd aga hakkavad silmad vägisi kinni vajuma...
2 kommentaari:
M alaulan sulle unelaulu ... ja head ööd :)
Minu soe poolehoid teie pere tublidele saavutajatele :)! Õnnitlused neile takkajärele!
Ja ka muude praeguse hetke aktuaalsuste ja saavutuste üle on loomulikult hea meel :)!
Postita kommentaar