Lumevangis

*Järgneb kohustuslik vigisemine aktuaalsel päevateemal.

Juhtuski siis see, mida sellel talvel veel juhtunud pole - öine tuisk tekitas ukse taha vähemalt poolemeetrise lumehange, nii et ukse lahtisaamine oli päris tõsine probleem. Sir William, kes muul ajal usinasti lillepeenardesse ja maja seina äärde auke kraabib, eelistas ringi joosta ja möllata, selle asemel, et oma käpakesi millekski kasulikumaks (loe: uksetaguse lahtikaevamiseks) tarvitada.

Järgnenud jõu- ja ilunumbrid lumelabidaga, et puukuurini ja väravani pääseda, mõjuvad kahtlemata positiivselt vööümbermõõdule. Igatahes - kui nädal aega nii jätkuks, võiks loota, et mu lemmikteksad, mis ma juba maha kandsin, hakkavad jälle jalga mahtuma :P

Linnaviletsuse poolt lubatud kõrgendatud valmisolekus sahkadest jõudis siiakanti üks pisike traktorikökats. Kasu niipalju, et tee keskpaika pidi liigeldes poodi ikka pääseb, sest olgu lumi või mitte, kui õhtul ikka näljane pere laua ääres nuge-kahvleid klõbistab, peab olema midagi ette anda.

Ja sajab aina juurde. Kui välja ei peaks minema, oleks isegi mõnus, sest tegelikult on lumekoorma all lookas männid ütlemata kena vaatepilt.