esmaspäev, 9. märts 2009

Miljonär vastu tahtmist


Sõidan pidevalt mööda mitmest automüügiplatsist. Autode arv ei paista vähenevat, hoopis juurde tuleb. Ilusad, uued ja kindlasti üsna kallid. Ei osteta. Müüjatel raha seisab, laoseisud ulatuvad juba astronoomiliste summadeni.

Tuli meelde, kuidas ise paarkümmend aastat tagasi autoosade laos töötasin. Tollal käis müük rangelt jaotuskavade alusel, igaüks ikka soovitud asja osta ei saanud. Meie laos olid põhiliselt GAZ-ide varuosad (Volga kaasa arvatud). Mingi osa läks Kuusalusse, mingi Sõmerule, väike osa otse tarbijatele. Plaanimajandus oli range, laoseis ei tohtinud ületada kindlat summat (rublades muidugi).

Ühel hetkel aga tekkis kriis. Vagunitäied Venemaalt muudkui tulid, jaotuskavasid aga ministeeriumist mitte. Ladu muutus peaaegu et läbipääsmatuks, osa kaste seisis lausa lageda taeva all. Ostjad käisid ja noolisid, kätte aga midagi ei saanud - ei tohtinud anda. Preemiad olid ohus.

Tollal oli kombeks pidada igahommikusi ülevaatenõupidamisi KAJA vahendusel. Oli selline sidesüsteem ladude ja kontori vahel. Neil nõupidamistel andis iga ladu andmed eelmise päeva sissetuleku, müügi ja laoseisu kohta. Et meie lao juhataja oli umbkeelne endine allveelaevnik, oli ülevaate andmine minu kui kaubatundja kohus.

Ja saabuski päev, mille hommikul sain kartoteegipidajalt lipiku, kus laoseis oli kirjutatud lausa punasega - üle miljoni rubla. Kui palju üle, ega ma seda enam täpselt mäletagi. Küll aga mäletan, kuidas ma enne andmete edastamist sügavalt hinge tõmbasin ja siis aeglaselt ja piduliku tooniga ütlesin: "Miljon ..... rubla". Eetris oli selle peale hetk sügavat vaikust, jahmatus oli nii suur.

Mis järgnes? Ülemused lendasid kohale, nõuti seletust. Näitasime ette, et pole ju jaotuskavasid, ei saa müüa. Minister oli näost vähkpunane, röökis lausa (muide, sama minister, kelle ma mingil teisel korral lihtlabaselt laost välja viskasin, aga see on juba hoopis teine jutt). Tagajärg: nädalaga tuli ministeeriumist pakkide viisi kavasid, kahe nädala pärast oli suurem osa kaubast välja viidud, kliendid voorisid edasi-tagasi, nii et polnud aega lõunatki süüa. Mingi osa kaubast lubati isegi vabamüüki.

Tänapäeval sellised meetodid paraku ei toimi ning arvatavasti saame veel tükk aega ilusaid autosid platsil imetlemas käia...

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Olid ajad...sai isegi selle KAJA kaudu andmeid edastatud,kuigi,meie laos laoseis selliste kosmiliste numbriteni ei jõudnud (ladu 3)

kukupai ütles ...

Tere kolleeg, teil polnud ju nii kallis kaup :)
Aga kui ma õigesti mäletan, siis 8. ja 10. ladu jõudsid küll vähe aja pärast sama kaugele, siis aga enam nii suurt üllatust polnud ;)

Larko ütles ...

Vaata, see olekski mõnus kui asutoostmine toimuks endiselt ametiühingute komitee loa alusel. Välissõidud võiks ka loa alla panna, kuid ainult tagasisõidupileti osas. :-P