esmaspäev, 23. märts 2009

Ameti needus


Mõned ametid eeldavad, et sa oled 24 tundi ööpäevas saadaval, alati valmis "peale lendama", valmis kuulama ja aitama, otsuseid vastu võtma. Sina oled see, kelle poole vaadatakse, kelle käest nõu küsitakse ja kes peab oskama kõigile küsimustele vastata. Samuti oled sa see, kes alati mõistab ja toetab, kes sulle kunagi halvasti ei ütle, kelle isiklik arvamus probleemist ühtib su kaasvestleja omaga ning mis kõige hullem - kellel endal pole kunagi mingeid muresid ega probleeme, mida teistega peaks jagama.

Hoidku jumal selle eest, kui sa peaksid kuskil julgema ISIKLIKKU arvamust avaldada või kellelegi näidata, et probleem peitub äkki temas endas, mitte ümbritsevas keskkonnas. Siis oled sa maailma kõige halvem inimene, sul pole empaatiavõimet ollagi. Äkki sa pead ennast kellestki veel paremakski?!

Ja kui ühtäkki ilmneb, et ka sinul on mure, et ka sina vajaksid lihtsalt ärakuulamist ja mõistmist, tehakse suured silmad ega osata kuidagi käituda. Sina - mis sa nüüd, sina oled meil ju rauast, sina tead ju kõike ja oskad kõike, ära aja nüüd lolli juttu, et ka sina oled päris tavaline inimene!

Nii tõmbadki siis maski ette ja jätkad teiste probleemide lahendamist, vaikses lootuses, et äkki leidub nende hulgas keegi, kes näeb ka maski taha, kes oskab ja tahab rolli vahetada ning oma õlga sulle toeks pakkuda.

Hea, kui on selline inimene olemas. Siis ei morjenda ka kogu ülejäänud maailma mõistmatus, sa saad vajalikku tuge ja jaksad jälle. Kui aga sellist inimest õigel ajal ette ei jää, võib tulemuseks olla totaalne läbipõlemine ning siis ahhetavad ja ohhetavad kõik ümberkaudsed - kuidas see ometi võimalik oli?

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

tä-pi-pealt ! oi kui tuttav lugu.

vari

Emmeliina ütles ...

ma tean, mida sa tunned :))

Otsin juba aastaid mentorit, kes minu jaoks peale aja ka vajalikku nõu jagaks. Ei pole mitte :(

Morgie ütles ...

ma ka. ma ka.
siin on vaja enesekehtestamistehnikaid
aga üks asi on teooria
ja teine asi - praktika