ning seal rongis istusin mina. Sõitsin üle kahe aastakümne vaatama kohti, mis olid mulle olulised kunagi lapsepõlves ja varases nooruses. Kui päris aus olla, pole ma rongigagi tont teab mis ajast sõitnud, pole vajadust olnud. 'Kapsaussiga' sai ämma juures käidud ka üle kümne aasta tagasi, kaugsõidurongis istusin viimati 1990 (!), nii et seegi oli üsna lahe kogemus.
Aga mulle tõepoolest meeldis. Mugav ja kiire, võrreldes omaaegse "Tšaikaga" on muutus ikka suur.
Kuid mõned kohad vist ei muutu kunagi. Natuke iluravi, natuke uut värvi, mõned uued majad, kuid üldpilt on ikka sama. Ehk mõnevõrra rohkem puhas ja korras kui tollal. Nostalgiline ja samas nii rahustav.
Ja inimesed on ikka samasugused sõbralikud ja lahked nagu ma varasemast mäletan.
Järgmise rongisõidu teeksin heameelega Tartusse, sealgi on paiku, mis on mulle olulised, aga ma pole kaua enam saanud Tartus omatahtsi aega kulutada. Ikka ja alati on segamas tööasjad või olen olnud lihtsalt läbisõidul.
Pildil on Neitsikivi Porkuni järves. Ning valik tänaseid pilte on veel ka siin.
2 kommentaari:
Kõik tuttavad kohad, aga see vana kirik? Kui saladus pole, ehk ütled kus?
Neerutis igal juhul oli, enne Kadrinat
Postita kommentaar