31.oktoober - kõigi pühakute päeva eelõhtu - on viimastel aastatel ka meie kultuuri imbunud Halloweeni nime all. Nagu paljude asjadega, on ka see üle võetud päeva tegelikku sisu ja tausta teadmata.
Tegemist on vana keldi aastavahetusega, viljakas periood lõppes ja andis teed talvele. Umbes IX sajandil ühendati paganlik aastavahetus kristliku pühakutepäevaga ning sealt on pärit ka nimi Halloween - All Hallows Even.
Keldid uskusid, et sel päeval katkeb piir siinpoolse ja teispoolse maailma vahel, surnud võivad tõusta haudadest ja tulla elavaid hirmutama. Seetõttu ei peetud sobivaks sel õhtul väljas liikuda, surnute peletamiseks pandi välja hirmuäratavaid maske (millest hiljem kujunes välja kõrvitsast valmistatud küünlalatern) ja tehti kohutavat lärmi. Samuti usuti, et sel päeval sündinud lapsed vahetab kurat ringi.
Kui iirlased massiliselt Ameerikasse hakkasid emigreeruma, võtsid nad loomulikult oma pühadetraditsioonid kaasa. Ameerika aga teatavasti on üks suur kultuuride sulatuskatel ning aja jooksul muutus hirmuäratava sisuga päev laste ja täiskasvanute karnevaliks ning lastele ka avalikuks komminurumise päevaks.
Meie kultuuris see püha õnneks veel väga sügavale juurdunud ei ole. Isegi kaupmehed on sellest aru saanud. Käisin nimelt meie Tupsule kõrvitsakujulist küünlajalga otsimas. Kui varasematel aastatel on vähemalt Tiimaris letid halloweeni-staffist lookas olnud, siis tänavu mitte, oli vaid üks kastitäis maske ja nõiakostüüme.
Samas - üks kollane kõrvits on ju päris armas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar