Mõnus uni superpehmes hotellivoodis magatud, rikkalik ja maitsev hommikusöök söödud, oligi aeg kodinad kokku korjata ja bussi istuda, sihiks teadagi püramiidide ala. Õnneks oli meie hotell valitud nii, et sinnasõiduks kulus ainult pool tundi. Päris mõjus pilt oli, kui need suured rajatised läbi sudu paistma hakkasid.
Kohapeal tuli meil otsustada, kas osta hirmkallid piletid ja seista pikas järjekorras, et pääseda Cheopsi püramiidi sisemust uudistama või pühendada enam aega väljas ringikäimisele ja rahulduda peaaegu tasuta ühte väiksemasse püramiidi sisseronimisega. Enamus valis viimase variandi.
Päris huvitav oli platsil ringi jalutada, imetleda püramiidide suurust ja ehituskvaliteeti - pikale eale vaatamata polnud neil peaaegu üldse lagunemise märke. Giid Yassir rääkis, et püramiide ei ehitanud sugugi orjad, nagu paljud arvavad, hoopiski talupojad, kes uskusid, et nad teevad seda tööd jumala auks. Ühelainsal korral olevat talupojad mässama hakanud - kui millegipärast oma päevast toidunormi kätte ei saanud. On säilinud ürikud, kus need normid täpselt kirjas. Samuti saime põhjaliku seletuse, kuidas mumifitseerimisprotsess toimus, kuidas toodi vaarao surnukeha päikeselaevaga kohale ning kuidas ta siis maeti.
Suurte püramiidide lähedal oli mitu väiksemat, neisse maeti vaaraode abikaasad. Ühes sellises saime ka sees käia. Ega me väga sügavale läinudki - õhku polnud praktiliselt üldse ja kuum oli. Pildi ikka saime, missugune üks püramiid seestpoolt välja näeb. Loomulikult polnud seal enam mingit muumiat ega hauapanuseid. Väljaronimisel tekkis imelik moment just käigusuul. Kui sinnani polnud viga midagi, siis just seal tekkis tunne, et ei jaksa sammugi edasi astuda, nagu tõmbaks hauakamber mind sisse tagasi.
Cheopsi püramiidi kõrval olid jäänused mustast basaltpõrandast, sellel kohal olevat olnud surnute tempel. Teisel pool oli hulk väiksemaid hauakambreid, kuhu lasid end matta vaarao lähemad aukandjad. Jutt, et orje ja teenijaid vaaraoga hauda kaasa pandi, on täielik müüt - inimohvreid vanas Egiptuses ei toodud.
Kui paar reisikaaslast suurest püramiidist tagasi tulid ja meiega uuesti liitusid, sõitsime veidi kaugemale, et nautida üldvaadet. Oli tõesti hämmastav, kuidas olid püramiidid ilmakaarte suhtes täpselt paigutatud ning orienteeritud Orioni tähtkuju järgi.
Muidugi vaatasime üle ka kuulsa sfinksi. On arvamus, et see lõvi kehaga mõistatuslik kuju on saanud endale Cheopsi (egiptusepäraselt Hufu) näo. Igal juhul kurja mulje jättis...
Järgmisena oli programmis Suur Egiptuse Muuseum. Parasjagu peeti selle peasaalis konverentsi Tutanhamoni ema identifitseerimise küsimuses, paraku meie sealoleku ajal konverents veel ei lõppenud, seega ei oska ma ka vastata küsimusele, kes siis lõpuks Tutanhamoni ema oli ja kas ta ikka oli kuninglikust soost naine...
Suur osa muuseumi väljapanekust hõlmaski lapsvaarao Tutanhamoni hauakambrist leitud aarete näitust. Kunagi aastaid tagasi näidati neid aardeid mõnda aega ka Ermitaažis, käisin isegi vaatamas. Aga loomulikult polnud tollal kõike seal, seega oli avastamist küllaga. Muuhulgas oli välja pandud ka maailma vanim aluspesu.
Tutanhamon, õigemini küll Tut Ankh Amon, oli surres vaevalt 19-aastane ning ei olnud jõudnud pidada ühtegi suuremat sõda. Kuid Egiptuse ajalookaanon näeb ette, et vaarao on ka võidukas väejuht, seega olid ka tema sarkofaagil lahingupildid, mil vaenlased langesid vaarao sõjavankri ees nagu niidetud.
Egiptuses osati üldse ajalugu soovitavas suunas ümber kirjutada.
Muidugi oli seal ka palju muud, saime üsna hea pildi muistsete egiptlaste elust-olust. Omaette saal oli lemmikloomade muumiatega. Mitmesugused tarberiistad, ehted, eri ühiskonnaklasside sarkofaagid... Et kogu väljapanekuga tutvuda, oleks tarvis olnud rohkem aega kui meil kasutada ning suurem osa kogutud esemetest on hoopiski hoidlates ning neile pääsevad ligi ainult uurijad. Paljud Egiptuse saladused on senini lahendamata.
Meie aga istusime taas bussi, et uuesti 500 km läbi kõrbe sõita, õhtusöögipeatusega kõrbekohvikus. Hotellis jäi meil Nirtiga vaevalt paar tundi, et end veidi kohendada ning Jeruusalemma poole teele asuda...
Suur osa Kairo pilte on siin
Kohapeal tuli meil otsustada, kas osta hirmkallid piletid ja seista pikas järjekorras, et pääseda Cheopsi püramiidi sisemust uudistama või pühendada enam aega väljas ringikäimisele ja rahulduda peaaegu tasuta ühte väiksemasse püramiidi sisseronimisega. Enamus valis viimase variandi.
Päris huvitav oli platsil ringi jalutada, imetleda püramiidide suurust ja ehituskvaliteeti - pikale eale vaatamata polnud neil peaaegu üldse lagunemise märke. Giid Yassir rääkis, et püramiide ei ehitanud sugugi orjad, nagu paljud arvavad, hoopiski talupojad, kes uskusid, et nad teevad seda tööd jumala auks. Ühelainsal korral olevat talupojad mässama hakanud - kui millegipärast oma päevast toidunormi kätte ei saanud. On säilinud ürikud, kus need normid täpselt kirjas. Samuti saime põhjaliku seletuse, kuidas mumifitseerimisprotsess toimus, kuidas toodi vaarao surnukeha päikeselaevaga kohale ning kuidas ta siis maeti.
Suurte püramiidide lähedal oli mitu väiksemat, neisse maeti vaaraode abikaasad. Ühes sellises saime ka sees käia. Ega me väga sügavale läinudki - õhku polnud praktiliselt üldse ja kuum oli. Pildi ikka saime, missugune üks püramiid seestpoolt välja näeb. Loomulikult polnud seal enam mingit muumiat ega hauapanuseid. Väljaronimisel tekkis imelik moment just käigusuul. Kui sinnani polnud viga midagi, siis just seal tekkis tunne, et ei jaksa sammugi edasi astuda, nagu tõmbaks hauakamber mind sisse tagasi.
Cheopsi püramiidi kõrval olid jäänused mustast basaltpõrandast, sellel kohal olevat olnud surnute tempel. Teisel pool oli hulk väiksemaid hauakambreid, kuhu lasid end matta vaarao lähemad aukandjad. Jutt, et orje ja teenijaid vaaraoga hauda kaasa pandi, on täielik müüt - inimohvreid vanas Egiptuses ei toodud.
Kui paar reisikaaslast suurest püramiidist tagasi tulid ja meiega uuesti liitusid, sõitsime veidi kaugemale, et nautida üldvaadet. Oli tõesti hämmastav, kuidas olid püramiidid ilmakaarte suhtes täpselt paigutatud ning orienteeritud Orioni tähtkuju järgi.
Muidugi vaatasime üle ka kuulsa sfinksi. On arvamus, et see lõvi kehaga mõistatuslik kuju on saanud endale Cheopsi (egiptusepäraselt Hufu) näo. Igal juhul kurja mulje jättis...
Järgmisena oli programmis Suur Egiptuse Muuseum. Parasjagu peeti selle peasaalis konverentsi Tutanhamoni ema identifitseerimise küsimuses, paraku meie sealoleku ajal konverents veel ei lõppenud, seega ei oska ma ka vastata küsimusele, kes siis lõpuks Tutanhamoni ema oli ja kas ta ikka oli kuninglikust soost naine...
Suur osa muuseumi väljapanekust hõlmaski lapsvaarao Tutanhamoni hauakambrist leitud aarete näitust. Kunagi aastaid tagasi näidati neid aardeid mõnda aega ka Ermitaažis, käisin isegi vaatamas. Aga loomulikult polnud tollal kõike seal, seega oli avastamist küllaga. Muuhulgas oli välja pandud ka maailma vanim aluspesu.
Tutanhamon, õigemini küll Tut Ankh Amon, oli surres vaevalt 19-aastane ning ei olnud jõudnud pidada ühtegi suuremat sõda. Kuid Egiptuse ajalookaanon näeb ette, et vaarao on ka võidukas väejuht, seega olid ka tema sarkofaagil lahingupildid, mil vaenlased langesid vaarao sõjavankri ees nagu niidetud.
Egiptuses osati üldse ajalugu soovitavas suunas ümber kirjutada.
Muidugi oli seal ka palju muud, saime üsna hea pildi muistsete egiptlaste elust-olust. Omaette saal oli lemmikloomade muumiatega. Mitmesugused tarberiistad, ehted, eri ühiskonnaklasside sarkofaagid... Et kogu väljapanekuga tutvuda, oleks tarvis olnud rohkem aega kui meil kasutada ning suurem osa kogutud esemetest on hoopiski hoidlates ning neile pääsevad ligi ainult uurijad. Paljud Egiptuse saladused on senini lahendamata.
Meie aga istusime taas bussi, et uuesti 500 km läbi kõrbe sõita, õhtusöögipeatusega kõrbekohvikus. Hotellis jäi meil Nirtiga vaevalt paar tundi, et end veidi kohendada ning Jeruusalemma poole teele asuda...
Suur osa Kairo pilte on siin
1 kommentaar:
Need programmid ka ei muutu:) Ma läbisin sama Kairo-bussisõidu seitse aastat tagasi.
Enim üllatas mind, et püramiidid asuvad pmst keset linna. Mina oma fantaasiates olin arvanud, et nad asuvad kuskil sügaval kõrbes.
PS! Ma telliks endale Jeruusalemmast magneti, kui viitsid tarida:P
Postita kommentaar