Või mis need ehted siis muud on - praktilist kasu neist ju pole... Niisama vaatamiseks ja ilulemiseks vast...
Minul on ehtekarp olemas küll, aga ega ma neid eriti ei kanna. Ehetel peab olema tähendus, lihtsalt kulinad ei tekita mingit tunnet.
Igapäevaselt kannan kahte sõrmust, mõlemad vanemate kingitus ning mõlemal on ainult minule mõistetav ja oluline taust.
Kõrvarõngad. Vasakult esimesed vanaema pärandus, lehtkullast, viikingiteks nimetatud. Vanaisa poolt temale mingiks pulma-aastapäevaks kingitud. Mina kannan neid ainult VÄGA erilistel puhkudel. Keskel üksik rõngas oli sõrmusega komplektis, paariline läks katki ja kadus ära ning sellest on mul küll väga kahju. Ning parempoolsed - saadud hilinenud sünnipäevakingitusena täpselt sellel päeval, kui kuulutati välja Eesti Vabariigi taastamine...
Vanavanaema tikand kaunistamas laudlina...
Jõulude lähenemisest annavad tunnistust kardinapuu küljes rippuvad kellukesed, ka ühelt armsalt inimeselt kingitusena saadud.
Aga hoopis ilusam on vaadata, milliseid sügisehteid loodus enda jaoks on välja mõelnud...
10 kommentaari:
Nu jah .. esimene pilt on täitsa kobe.. ma lasen ta sulle meilile..
Ma natuke tegin teda "korda"...
Teised om tuntud hetkedes :)
Oi, see leherullikeste rida mulle meeldib...
Laudlina on igatipidi ilus, kuid seda vast laua peale panna ei raatsi. Ise vähemalt kardaksin, et pillan tema peale kohvi.
viimased 4 mulle meeldivad
Ei ole need ehted nii kasutud midagi... ;)
Sõlega saab riideid-salle kinnitada.
Ja müüakse sõrmuseid, millega saab ka õllepudelit avada.
Mõnusad kaadrid
@morgie - ma õlut ei joo :))))
Õllepudeli avamiseks kasutatavad riistapuud teevad edukalt ka limpsiputeleid lahti :-)
Sellele sõrmusega paaris olevale üksikule kõrvarõngale on võimalik tellida uus paariline - mina olen tellinud ja ei läinudki nii kalliks kui ma kartsin
Tii
vaga huvitav, aitah
Postita kommentaar