


Kell 14 oli kolonn koos, esimesel loosungil ilutses värviline tekst: Rahvusvaheline kurtide nädal.


Miks ma peaksin sellel osalema, kui ma viipekeelt ei kasuta ega kavatse ka hakata kasutama?
Küsin vastu - oled sa ikka selles kindel? Praegu pole sul jah viipekeelt vaja, aga kunagi ei tea, mis võib juhtuda. Kuulmise võid kaotada mingi haiguse või trauma tagajärjel, või siis sünnib suguvõsasse kurt laps. Kuidas kavatsed siis suhelda?
Kas viipekeele toetamine tähendab ühtlasi ka inimõiguste toetamist?
Loomulikult! Igal inimesel on ju õigus suhelda emakeeles kõigil tasandeil ja viipekeel on kurtide emakeel. Oli aeg, kus keeleks peeti ainult räägitavat keelt ja viipekeelt käsitati kui abivahendit, kuid nüüd on arusaamisele jõutud, et see on keel nagu iga teinegi, oma reeglite ja grammatikaga.
Kuna korraldajaks on puuetega inimeste organisatsioon, kas see tähendab siis mingite eriõiguste nõudmist?
Inimesed, saage ükskord aru, et puue ise ongi inimõigus! On õigus olla teistest erinev, õigus kasutada toimetulekuks vajalikke abivahendeid (olgu siis viipekeelt, ratastooli, valget keppi vms). Puue ei ole mingi erielu, mingi olelusvorm!
Kui ma ikkagi tulen ja viipekeelt ei oska, kuidas ma siis aru saan, mida räägitakse?
Selleks on olemas tõlk. Tavaliselt käib asi küll vastupidi - tõlk vahendab räägitavat kõnet kurdile, seekord siis teistpidi.
Julgen tõmmata paralleeli Pridega. Seda olid paljud valmis toetama, olgugi, et ei olnud gayd ega kavatsenudki hakata. Tegelikult gayks ei saagi hakata, kuid puudega inimeste hulka võid sattuda juba järgmisel eluhetkel, olgu siis põhjuseks haigus või trauma. Kas te üldse teate, kui palju inimesi igal aastal invaliidistub? Ka nemad peavad ju oma elu jätkama ja hea, kui nad saavad seda teha võrdväärsete ühiskonnaliikmetena. Ja Pridel marssisid kaasa ka puuetega inimeste esindajad.
Kui keegi tahab koos meiega afterpartyle tulla, siis tuleb regada hiljemalt kolmapäevaks, info siit.
Kohtume 29.09.2007 kl 14 Tallinna Jaani kiriku ees!
Miks me üldse lepime ebaviisaka, solvava, agressiivse käitumisega? Kas oleme tõesti nii head ja mõistvad, püüame aru saada, endale ja teistele seletada, et ka sellisel käitumisel on omad põhjused - raske lapsepõlv, psühhotraumad, võibolla lihtsalt halb iseloom? Või on see meie endi mugavus, tahtmatus segada end asjadesse, mis meid endid ebamugavasse olukorda võivad panna? Või hoopis lihtsalt ükskõiksus?
Illustratsiooniks tänane lugu bussist.
Tulime Tupsuga linnast. Meil on ammu juba kokkulepe, et kui buss on täis, istub tema minu süles, mitte eraldi istmel. Seda luksust saab endale lubada ainult tühjas bussis. Ja nii oligi. Buss oli täis, Tupsu rahulikult minu süles ja kõik korras. Siis vabanes üks koht. Kohe sättis üks emme oma viie-kuueaastase võsukese sinna istuma, ise seisis raskete kottidega kõrval. Laps kõlgutas jalgu, vehkis vihmavarjuga ja ausalt öeldes häiris kaassõitjaid. MITTE KEEGI ei teinud emale ega lapsele märkust. Ja mina pidin Tupsule koduteel seletama - miks tema pidi korralik olema ja teine mitte.
Kinderstubest algab kõik....
Selle marsiga tähistame hoopis rahvusvahelist kurtide päeva. Samasuguseid marsse samal päeval ja kellaajal korraldatakse üle maailma.
Marsi eesmärgiks on juhtida tähelepanu kurtide olemasolule, nende kultuurile ja tahetakse teadvustada viipekeele tähtsust.
Viipekeel on kurtide inimeste emakeel. ÜRO inimõiguste konventsioon ütleb, et igaühel on õigus suhelda, saada haridust ja informatsiooni oma emakeeles. Igal rahval on oma viipekeel kuid ainult seitsmekümnes riigis on sellel ka ametlik tunnustus. Eestis on viipekeelel riigikeele staatus alates käesoleva aasta 1.märtsist. Paljude maade kurdid alles võitlevad õiguse eest saada emakeelset teenust kõikidel tasanditel.
Marsiga tahame neid toetada. Täpsemat infot saab siit ja siit, asjakohast videot näeb siin.
Sellistest peredest pärit lastel on väga raske omaks võtta pilti Jumalast kui armastavast isast.
Teine asi, mis väikest tüdrukut häirib - kas mehed on siis paremad kui naised? Meestele on ikka veel rohkem lubatud. Kui mõlemad saavad hakkama ühesuguse suuremat sorti sigadusega, siis meeste puhul sageli lihtsalt vangutatakse laitvalt pead, naiste puhul lisandub kommentaar: "Ise veel naisterahvas!" Meestel on kergem karjääri teha, mehed saavad paremat palka jne jne. Meest peetakse ikka veel 'tugevamaks sugupooleks' kuigi ta seda juba ammu enam ei ole (kahjuks).
Kas Jumal siis on mees või naine? Või on ta äkki mõlemat?
|