pühapäev, 23. september 2007

Shoppamine - ainult häda korral

Mul puudub üks väga naiselik joon - ma nimelt ei armasta shopata. Minus ei ärata mingit vaimustust väljavaade veeta mitu tundi kaubandusvõrgus, uurida väljapanekuid, proovida, arutleda, mõelda ja siis ikka pooltühja kotiga tagasi tulla. Mina eelistan minna poodi, käru vajalikku kaupa täis laduda, maksta ja kiiremas korras kaduda.
Ainus pood, kus ma end mõnusalt tunnen, on raamatupood. Aga selle külastamisele seab piirid rahakott ja koduse raamaturiiuli piiratud maht.

Täna tegime tütre ja Tupsuga siiski erandi. Kristiine Keskus on päris meeldiv koht. Lootsime varusid täiendada asjadega, mida kodukandis ei saa. Ega ei tulnudki pettuda. Tupsu rallis rõõmsalt autokärus (on sellised seal laste tarbeks), ei nõudnudki endale midagi. Ostsime ikkagi talle paar elektroonilist lapsehoidjat (loe: mitu videot ja DVD-d multikatega), endale saime mõndagi vajalikku, toidukraami ka korraliku kotitäie. Ja muidugi oli seal Varraku raamatupood, millele tublisti aega kulus. Kliendikaardiga saab palju raamatuid soodsamalt ka ju.

Oleks Nõmmel selline keskus, võiksin shoppamisega isegi ära harjuda.

Kommentaare ei ole: