Ehituspraak või paratamatus?

Olin vist väga naiivne, kui arvasin, et koos kanalisatsioonitorustiku paigaldamise ja uue teekatte rajamisega pääsen lõpuks ka suurest veelombist, mis aia taga pärast igat suuremat vihma laiutas.

Uus tee tehti ju ilus, boonusena täideti ka teeääred paekivikillustikuga, mis siis kõnnitee aset peaks täitma. Killustik tambiti kenasti kinni ning varasem madalam teeosa tõsteti sõiduteega ühele tasemele. Vihma on vahepeal mitmelgi korral sadanud ning mitte sugugi vähe. Ja tõepoolest pääses kuiva jalaga läbi.

Aga täna hommikul avanes hull pilt - järv on isegi suurem kui varem kunagi olnud.Vesi ei valgu kuhugi ära, taevast tuleb aina juurde. Hakka aga jälle paati rentima, kui kodunt välja tahad saada. Ühelt poolt naabrite juures tee mõnevõrra tõuseb, nendel on ainult pool aiaesist täis. Teisel pool tundub ka suhteliselt hästi olevat, veekihi paksus vaevalt sentimeeter.

Põhjus on ju tegelikult üsna silmaga näha - meie juures on tee põhi veidi lohku vajunud ja lahenduseks oleks olnud seda mõne sentimeetri võrra tõsta. Mõnevõrra oleks ehk abi olnud ka sellest, kui tee kallak oleks haljasala, mitte kõnnitee poole, aga siiski suurt efekti poleks sellega saavutanud, sest haljasala on teepinnast kõrgemal.

Killustikuvöönd pidi teoreetiliselt toimima filtrina, millest sadevesi läbi valgub, sest sadeveekanalisatsiooni Nõmmele ette nähtud ei olnud. Aga veel pole ju kuhugi valguda, allpool on esimese vabariigi ajal rajatud paeplaatidest kõnnitee. Ainus koht, kuhu vesi valguda saab, on uue asfaltkatte alune. Seega pole vist vaja kaua oodata, kuni allolev liiv ära uhutakse ja mõni auto auku kukub...

Pilt on tehtud kahe suurema sajuhoo vahepeal, kui osa veest juba ära nõrgunud oli...