Huvitav, mitu põlvkonda leiab, et nemad on üles kasvanud Pipi ja Katuse-Karlssoni lugude saatel? Tegelikult pole need ju veel ühte inimpõlvegi eesti keeles kättesaadavad olnud... Esimene eesti keelde tõlgitud A.Lindgreni raamat oli aga hoopis Kalle Blomqvisti sari ja sedagi vaid vähem kui 50 aastat tagasi.
Täna 80 aastat tagasi sündis Narvas mees, kellele me tänu võlgneme selle võimaluse eest. Jah, Vladimir Beekmanil on täna juubel.
Narvas sündinud, Leningradi blokaadi lastekodulapsena üle elanud, pärast sõda Eestisse naasnud, suurema osa oma elust Nõmmel veetnud, TPI-s keemikuks õppinud, kuid mitte päevagi keemikuna töötanud vaid kohe kirjandusse sukeldunud...
Suurem osa inimesi teabki teda vist peamiselt tõlkijana - ja tõlgitud raamatute rida täidab tõepoolest terve riiuli, aga teine riiulitäis on ju tema omakirjutatut. Luulekogud, "Karmil kevadel", "Kurbade kivide linn", "Aatomik", Raua-Roobert", kui vaid mõningaid nimetada. Mina aga mäletan lapsepõlvest üht õhukest raamatukest "Koolikoti saladused", kus oli lahti seletatud kõik paberi tootmisest tindi valmistamiseni ja seda mõnusas lastepärases vormis.
Aga tema enda romaanid - "Öölendurid", "Eesli aasta", "Ja sada surma" - kes olusid ja inimesi teadis, leidis ridade vahelt mõndagi peidetut...
Hulk reisiraamatuid, mõnusa muheda huumoriga kirja pandud muljed. Nende lugemisest parem oli ainult samade ja veel värvikamate lugude kuulamine otsesest allikast, kõhulihased said põhjaliku trenni...
Ühiskondlik tegevus veel peale selle - küll Kirjanike Liidu sekretärina, hiljem esimehena, küll muudes kohtades. Jaan Kross oma "Kaasteelistes" ütleb, et Beekman oli mees, kes julges otsustada - ja see polnud tollastes oludes väga tavapärane ju. Meenutagem kõnet ajaloolisel loomeliitude pleenumil, mitmeid muidki väljaütlemisi - ikka sirgeseljaline, aus, otsekohene.
Soe, sõbralik, huumorimeelega inimene...
Palju õnne!
Pilt on oma 50 aastat vana
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar