Ei oska enam midagi kosta...

Alustuseks siis kiri:

Lp. haridusminister Tõnis Lukas!

24.08.2010

Viipekeele õpingutõlke teenuse kättesaadavuse probleemi kiireloomuline lahendamine kutsekoolides õppivatele noortele

Viimasel ajal on Tartu Hiie ja Tallinna Heleni Kooli põhikooli lõpetavad noored pöördunud meie poole valusa küsimusega, kuidas saada viipekeele tõlki kutsekooli ühele või teisele erialale.

Siiamaani olid kutsekoolid võimaldanud neile noortele küll eriala õppimist, kuid ühel tingimusel, kui õpitava eriala ühte gruppi saab 5 või enam kuulmispuudega noort, siis oli veel võimalik neile tagada viipekeele õpingutõlki. Mõned kuulmispuudega noored soovivad teist eriala õppida, kuid sellele erialale ei saa kuulmispuudega noortest komplekteerida gruppi, mis võimaldaks kutsekoolidel tellida viipekeele õpingutõlki.

Meie saame aru, et kutsekoolidel on nii majanduslikult otstarbekam nn. „pearaha“ süsteemi

arvestades pakkuda vähemalt viiele või enamale kuulmispuudega noorele õpingutõlki. Kuid teiseks meie ei saa jätkuvalt nõus olla sellega, kui selline olukord kutsekoolides jääb aastateks vinduma ja sellega piiratakse kuulmispuudega noorte õppimisvõimalusi kutsekoolides ning nende võimalusi tööturule sisenemiseks. Samuti tuleb juhtida tähelepanu sellele, et kuskil kutseharidusseaduses ei ole sätestatud mingit erivajadustega õpilaste arvu piirmäära, mille puhul tasub viipekeele õpingutõlki tellida.

Olukord on ebamõistlik, kui juhtida Teie kui haridusministri tähelepanu sellele, et eesti viipekeel ja viibeldud eesti keel seadustati keeleseaduses 1. märtsist 2007. aastast.

Samuti soovime Teie tähelepanu juhtida asjaolule, et Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 37 esimese lõike esimesest lausest tuleneb riigile kohustus tagada igale lapsele kvaliteetne haridus, et laps saaks vabalt ja igakülgselt areneda. Haridusõiguse realiseerimise eelduseks on hariduse omandamiseks vajalike tingimuste loomine ( ja mitte ainult kuuljatele vaid ka viipekeelsetele kurtidele).

Viidatud paragrahvi viienda lõike kohaselt on hariduse andmine riigi järelevalve all, millest tulenevalt peab minister kontrollima, et igaühel on tõepoolest võimalus õigust haridusele realiseerida.

Märkimisväärne on ka põhiseaduse § 28 neljandas lõikes sätestatu, mille kohaselt on puuetega

inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all, millest tuleneb riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustus tagada erivajadustega lastele võrreldes erivajaduseta lastega võrdne võimalus omandada haridust.

Palume ülaltoodut arvestades Teil sellele probleemile kiire lahendus leida! Meie oleme valmis kiiresti kokku saama arutamaks, et leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust kutsekoolides õppida soovivatele kuulmispuudega noortele!

Ja vastus:

Viipekeele õpingutõlke teenuse kättesaadavuse probleemi

kiireloomuline lahendamine kutsekoolides õppivatele noortele

15.09.2010

Tänan Teid pöördumise eest.

Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks on hariduslike erivajadustega inimeste arengu toetamine väga oluline teema, kuid vahendite piiratuse tõttu pole see kahjuks alati võimalik. Eesti Vabariigis on kohustuslik põhihariduse omandamine ja edasine õpe korraldatakse hariduslike erivajadustega õppuritele vastavalt kutseõppeasutuste ja gümnaasiumide võimalustele. Kuigi Kutseõppeasutuse seaduses pole määratletud minimaalne kuulmispuuetega õppurite arv õpperühmas, et tagada neile viipekeele õpingutõlk, lähtuvad koolid õpetamisega seotud kuludest. Seetõttu on grupi minimaalseks suuruseks kujunenud 5 õppurit, kuigi esineb ka erandeid.

Eestis puuduvad eraldi kutseõppeasutused erivajadustega õppijatele, kuid nende arengut on püütud erinevatel viisidel toetada. Koostatud on nii juhendmaterjale hariduslike erivajadustega õppurite jaoks, kui ka läbi viidud täiendkoolitusi õpetajatele. Need tegevused on aidanud kaasa ka kuulmispuuetega õppijate teadmiste omandamisele. Lisaks rakendatakse kutsehariduses hariduslike erivajadustega õppijate puhul koolituskoha täiendavat rahastamist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele „Kutseõppeasutuse õppekavarühmade ja õppevormide ning erivajadustega õpilaste ja kinnipeetavate õppe rahastamise koefitsiendid”, on kutseõppeasutuse poolt hariduslike erivajadustega õpilaste kutseõppe korraldamise täiendav koefitsient 1,5. Plaanis on diferentseerida hariduslike erivajadustega õpilaste kutseõppe korraldamise koefitsienti lähtuvalt erivajaduse spetsiifikast. Muudatuse eesmärgiks on toetada senisest enam neid õppijaid, kes vajavad õppetöös osalemiseks spetsiaalseid tugiteenuseid ja vähendada sealhulgas viipekeele õpingutõlkide tasustamise probleemi. Lisaks soovime juurutada süsteemi, mil pärast esmast viipekeele tõlgiga läbiviidud õpet oleksid kuulmispuudega õppurid võimelised üha enam aru saama ja lugema sõnu ka õpetaja huultelt – see omakorda vähendaks vajadust õpingutõlkide järgi.

Oleme huvitatud edaspidisest koostööst kuulmispuuetega inimeste kutsehariduse võimaluste avardamisel ja esilekerkinud probleemide lahendamisel. Ilmselt oleks hea kavandada järgmine ümarlaud, kuhu kutsume kindlasti ka Eesti Kurtide Liidu esindaja.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Tõnis Lukas

minister

Punaseks värvitud lõiku tasuks erilise hoolega lugeda ja veidi järele mõelda. Huultelt lugemisega saab suhelda väiksemas ringis ja ka siis korraliku valgustuse korral. Soovitan kõigil teha eksperiment - panna endale kõrvatropid ning proovida siis rahvarohkes kohas või ka klassiruumis jälgida kõneleja huuli ning samal ajal seda juttu ka konspekteerida või lahendada antud ülesannet või mis parasjagu tarvis on.

Kui palju aru saate, kui õpetaja pole parasjagu näoga otse teie poole või kui ka on, ei liigu tema huuled piisavalt ilmekalt või näiteks kannab meesõpetaja habet ja vuntse, mille tagant huuled väljagi ei paista...

Tõlkide puuduse taha ei saa ka enam pugeda, sest Tartu Ülikool on neid ette valmistanud päris mitu ja jätkab seda koolitust. Oleks neile kõigile tööd anda küll ja enamgi veel...