Sellise seisukoha näib olevat võtnud Eesti Vabariik abielu suhtes, eriti eestlase ja välismaalase abielu puhul.
Keiss iseenesest lihtne: läksid kord paari kahe naaberriigi kodanikku. Abielu registreeriti Eestis. Elati osa aega ühes, osa aega teises riigis. Siis aga hakkas asi kiiva kiskuma, üha rohkem aega veetis kumbki oma kodumaal. Lõpuks jäädigi eraldi elama. Nüüd leiti, et võiks tegeliku olukorra ära ka vormistada, vastastikusel kokkuleppel. Vara jagada pole, kumbki kummaltki midagi nõuda ei taha.
Perekonnaseisuamet neid jutule ei võta - üks pooltest pole Eesti rahvastikuregistris. Asi kuulub kohtu pädevusse. Olgu pealegi, võib ju siis kohtule ühisavalduse teha, selline asi on isegi seaduses kirjas - kui pooled jõuavad kokkuleppele, võib kohus selle lihtsalt kinnitada ja mingit arutelu pole vajagi.
Aga pole see nii lihtne midagi. Rahakott peab puuga seljas olema. Kui perekonnaseisuametis läheks kogu lugu maksma 400 krooni, siis kohus tahab sama asja eest 5000 kasseerida. Põhjendus selline, et tegu on mitterahalise hagiga, selle hinnaks on määratud 25 000 krooni ja riigilõiv sellest siis viiendik. Tuhnisin riigilõivuseaduse läbi ning ei leidnud ühtegi sobivat paragrahvi. Ainus,mille leidsin, oli hoopis §56(2), mis ütleb: Avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas /.../ tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Seega jäi küsimuseks - kuna pole tegemist hagiga vaid avaldusega, kas ei peaks lähtutama sellest punktist? Kuidagi väga imelik tundub...
Lisatud: Soomes maksab sama lugu 80 eurot, järelikult tuleb Soome lahutama minna ja Eesti Vabariik riigilõivust ilma jätta...
12 kommentaari:
Ega ma ei tea asjast muidugi midagi ja jurist teps mitte ei ole, aga lihtsalt vahel armastan proovida seadustest aru saada.
Leidsin perekonnaseadusest sellise paragrahvi, nagu 65.
§ 65. Abielu lahutamine kohtus
(1) Abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.
(2) Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
Niisiis, tegu ei ole hagita menetlusega, vaid ikka hagiga menetlusega. Aga kust selline riigilõiv tuleb, mina küll välja ei loe.
Siin on ju kaks eri asja:
Esimesel juhul on kindlalt hagi, sest teine pool pole nõus. Teisel juhul on a)hagi, mille hind ja vastav riigilõiv tulenevad jagatava vara väärtusest ja riigilõivuseaduse lisa 1 järgi võivad olla tunduvalt väiksemad.
b)perekonnaseisuamet ei saa avaldust vastu võtta.
Ja vaat selle viimasega tegu ongi antud juhul - ühine kokkuleppeAVALDUS.
Sul võib täiesti õigus olla. :)
Kui mu aju mind nüüd ei peta, siis alates sellest aastat tehti seaduseparandus, kus eesti riigis ei saagi ühiste laste olemasolul perekonnaseisuametis enam lahutada. Muudel tingimustel saab. Vist oli ka punkt, kui on tehtud abielu lahusvara leping abielludes..
"Kui mu aju mind nüüd ei peta, siis alates sellest aastat tehti seaduseparandus, kus eesti riigis ei saagi ühiste laste olemasolul perekonnaseisuametis enam lahutada".
Oot, mis siis NII tagurlikuks on Eesti riik juba läinud?? Õudne:(
Ei, nii hulluks siiski ei läinud, kokkuleppe puhul tuleb lihtsalt laste hooldus ja elukoht ära otsustada, saab küll perekonnaseisuametiga piirduda...
Kukupai, loe see ise uuesti läbi.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13240237
Seal on kaheti tõlgendatavaid punkte.
näha on, et aabielu, armastus on sulle armas teema
Kurb kuulda. Äkist saaks ikka miski tavalise protsessi valida ja "säästetud" 25000 eest saaks piduliku lahutuspeo pidada. :)
Hiir, piduhuviline
Mina lahutasin oma esimese abielu ka kohtus. Ja maksma läks vaid mõnisada krooni. Tuhandeid küll ei maksnud.
@Laborihiir
USA-s on lahutuspeod vägagi levinud. Selleks puhuks pakutakse mde spetsiaalset, musta kreemiga torti:)
piinlik küll, aga lugesin kiiruga: püsige kodus, kuni...
Postita kommentaar