Tol ajal, kui Goethe Fausti suu läbi selle fraasi surematuks kirjutas, polnud keegi veel fotograafiast kuulnudki ja ei osanud aimatagi, et sadakond aastat hiljem ongi võimalik hetki jäädvustada ja tallele panna. Tänapäeval jälle on see nii tavaline, et keegi ei mõtlegi enam, et tegelikult on iga pildile püütud hetk kordumatu mälestus.
Kuid mitte igaüks ei püüa (kas ei taha või ei oska) hetki talletada. Väike valik neist, kes seda siiski teevad...
Mõned neist on profid ja mõned mitte, aga jäädvustused on neil kõigil super :)
9 kommentaari:
Oh, nii mõnus omamehe tunne tuleb kohe peale neid pilte vaadates. Arutelu siinjuures on ka väga hea, täpselt kümnesse.
Vägevad "pillid" kõigil asjapulkadel :)
ma ei mäleta, kuhu oma mälupulga jätsin .. ;)
neid võiks nimetada ka mäluaparaatideks :) mis oleks hetked ilma piltideta.
kamp ebanormaalseid kretiine oma masinatega.. nu jah, juhtub :D
just, ja see on nakkav, muide ;)
Isegi mina olen end tabanud viimasel ajal mõttelt, et pärast sadu gigabaite pilte peaks vist hakkama pildistamise teooriaga tegelema. Siiamaani on jäänud see praktilise kaalutluse taha, et ma lihtsalt keeldun peegelkaamerakolaka kaasastassimisest.
Hea mõte Sul mälestuste jäädvustamisele tähelepanu juhtida.
oi, kui vahva lahendus! kuidas need mälestused muidu selgelt meeles püsiks :)
Postita kommentaar