laupäev, 13. november 2010

Oh kaunis hetk, viibi veel!






Tol ajal, kui Goethe Fausti suu läbi selle fraasi surematuks kirjutas, polnud keegi veel fotograafiast kuulnudki ja ei osanud aimatagi, et sadakond aastat hiljem ongi võimalik hetki jäädvustada ja tallele panna. Tänapäeval jälle on see nii tavaline, et keegi ei mõtlegi enam, et tegelikult on iga pildile püütud hetk kordumatu mälestus.
Kuid mitte igaüks ei püüa (kas ei taha või ei oska) hetki talletada. Väike valik neist, kes seda siiski teevad...


Mõned neist on profid ja mõned mitte, aga jäädvustused on neil kõigil super :)

10 kommentaari:

Köögikata ütles ...

Oh, nii mõnus omamehe tunne tuleb kohe peale neid pilte vaadates. Arutelu siinjuures on ka väga hea, täpselt kümnesse.

tegelinski ütles ...

Vägevad "pillid" kõigil asjapulkadel :)

zeeta ütles ...

ma ei mäleta, kuhu oma mälupulga jätsin .. ;)

Ti:a ütles ...

neid võiks nimetada ka mäluaparaatideks :) mis oleks hetked ilma piltideta.

pildimasinaga ütles ...

kamp ebanormaalseid kretiine oma masinatega.. nu jah, juhtub :D

vuuduu ütles ...

just, ja see on nakkav, muide ;)

thela ütles ...

Isegi mina olen end tabanud viimasel ajal mõttelt, et pärast sadu gigabaite pilte peaks vist hakkama pildistamise teooriaga tegelema. Siiamaani on jäänud see praktilise kaalutluse taha, et ma lihtsalt keeldun peegelkaamerakolaka kaasastassimisest.

Larko ütles ...

Hea mõte Sul mälestuste jäädvustamisele tähelepanu juhtida.

killuke ütles ...

oi, kui vahva lahendus! kuidas need mälestused muidu selgelt meeles püsiks :)

Anonüümne ütles ...

sakkimine = imemine. ropp sõna.