reede, 18. juuli 2008

Jaburad mälestused


Arni loobib järjekordse palliga. No eks vaatame, kui palju jaburusi ma meelde suudan tuletada. Ma tegelikult olen teadlikult püüdnud oma mällu ruumi teha ja mõttetud asjad ära unustada, aga ütleb ju vanasõnagi, et mis noorelt õpitud, püsib eluaeg peas....


1. Eesti NSV hümn. Teate ju neid Semperi surematuid sõnu: "Jää kestma, Kalevite kange rahvas ja seisa kaljuna, me kodumaa..." NSV Liidu hümni näppas Arni mu eest ära, aga meeles on seegi. Ja siia ritta võiks panna üksjagu koolis õpitud luulekräppi eesotsas sellega: "Suur sõna "Lenin" igaveses rahus on mausoleumi graniiditahus..."


2. Pioneeritõotus: Mina, ***, tõotan pühalikult oma seltsimeeste ees... Kes pioneer olnud, eks see tea isegi. Aga samas meie rühma laul "Väike trummilööja" minu meelest küll jabur ei ole, ilus ja mõttega laul ju.


3. Kalašnikovi automaat. Võtan lahti ja panen kokku praegugi une pealt. Lasta oskan ka. Võib-olla mõne jaoks on see oskus hädavajalik, aga kuna mina olen otsustanud, et ma relva muus kui sportlikus mõttes enam kätte ei võta, siis pole selle oskusega ju midagi peale hakata.


4. Suur osa kuuekümnendatel aastatel ilmunud raamatust "Lapse tervishoid". Mõningad stiilinäited. Lapse ootamise ajal on isal kohustus kogu korteris teha põhjalik remont. Lapsele tuleb eraldada kõige valgem tuba korteris./Kuuekümnendatel, kui paljudel noortel peredel polnudki omaette korterit või see koosneski ühest-kahest toast!/ Sinna ei sobi vaibad ega toalilled. Mööblist on vajalik lapse voodi, mähkimislaud ning hooldaja kušett. Ukse kõrval peab olema nagi hooldaja kitli jaoks, mille ta lapse juurde tulles selga paneb. Samuti peab olema varutud piisavas koguses marlimaske, mida lapse hooldamise ajaks ette panna. Lapse toa põrandat peab iga päev pesema kloramiini 10%-se lahusega. Kui korteris on koeri või kasse, andke nad enne lapse sündi ära.


Nojah, oli seal asjalikku juttu ka, aga põhiliselt võtsime naabrinaisega selle ette siis, kui lapsekasvatuse stress kippus üle pea kasvama. Natuke lugesime, naersime ja oli jälle hea olla.


5. Üks nõukogude kodanikku iseloomustav laul: Moi dom ne dom, ne ulitsa, moi dom Sovetskii Sojuz. See laul on peas tegelikult sellepärast, et aastaid tagasi olin ma just oma sünnipäeva ajal Dnepropetrovskis ning sinna kavva kuulus ka laevareis Dnepril. Reis iseenesest oli väga tore, aga kestis ta kolm ööd-päeva ja igaõhtuse kultuuriprogrammi raames laulis laevaseltskond seda tülpimuseni. Kõige hullem - just selle lauluga tervitati mind sünnipäeva puhul!


6. Minu iga-aastane jõulu- või nääripeo leivanumber (pakilunastamise salm) Piiri-pääri, kus on pääsukese näärid? Asja teeb koomiliseks see, et luuletus lõpeb sõnadega: Nääriks saab ta suured prillid, et teaks karta krokodilli! Sel ajal, kui ma tolle salmiga esinema hakkasin, katsid mu prillid ju pool nägu ära.




Ah et peab meemi edasi ka viskama? Noh, Sirje, Hundi ulg, Nirti, Nipitiri - tuulutage oma mälu!

7 kommentaari:

Manjana ütles ...

aa, teeme nii, et mul on samad mis sul, aga ma seda piiri-päärit ei kasutanud ja lapse tervishoidu ka mitte. aga mul on kodus mingi pioneerijuhi käsiraamat ja ma õppisin sealt igasuguseid sõlmi tegema. Vähemalt ühte head sõlme kasutan siiani, aga nimes pole kindel, äkki oli seasõrg?

miks meil see raamat kodus oli, seda ma ei tea.

Manjana ütles ...

ai, 6 oli vaja. ok. ma võin laulda seda fanfaarihüüdu, mis sööma kutsub :)

kukupai ütles ...

Sõlmesid õppisin mina ka pioneeriajal tegema ja väga kasulik oskus minu meelest. Seda pioneerijuhi käsiraamatut ma tean ja kui poliitiline osa välja jätta, siis asjalik asi ju.

Minuke ütles ...

Belejet parus odinokij
v tumane morja golubom
što išet on v strane daljokoi
što kinul on b kraju rodnom

***
i matšta gnjotsa i gritšit
uvõ! on stšastja ne išet
i ne ot stšastja bezit

Vat selline luuletus on mulle ja paljudele mu eakaaslastele vene keele tundidest igavesti mälle sööbinud:) (poolteist salmi on vahepealt igavikku ununenud)

Kudzu ütles ...

Mina käisin "Vilekoolis", kus õpetati kõike, alates sõlmede tegemisest kuni pioneeriajalooni. Ja kuna ma ei viitsinud seal eriti kohal käia, siis oli rohelise vilenööri saamiseks vajaliku eksami tegemine tõeline katsumus. Näiteks ei suutnud ma kuidagi meelde jätta NSVL vabariikide lippe, Usbeki ja Kalmõki jne olid kõik ühesugused. Lõpuks sain oma vilenööri kandmise õiguse siiski kätte, sest ringijuht oli klassiõdede ema ja tal hakkas minust lihtsalt kahju.

arni.alandi ütles ...

"Moi dom ne dom, ne ulitsa, moi dom Sovetskii Sojuz."

Kassa näed, see on mul paremini peas, kui sul:) Õige on:

"Moi adress ne dom i ne ulitsa, moi adress sovetskii sojuz".

See laul on mul ka algusest lõpuni peas, kusjuures nii vene kui eesti keeles:)

Linda Järve ütles ...

Piiri-pääri on minu leivanumber ka... tegelikult on neid rohkemgi, sest meeles on ju oh kui palju. Kirjutasin oma blogis mõnest keeleteemalisest kentsakusest.

Pioneerijuhi käsiraamat, millest Sirje oma kommentaaris kirjutab, sisaldas väga palju skautide jaoks olulisest, seepärast olid õpetused kohati väga elulised. Selles raamatus õpetati näiteks ka raamatuid köitma, igasuguseid pünevaid mänge mängima jne. praegugi vist bibliofiilide hulgas hinnatud raamat. Kunagi Eesti Panga president Vahur Kraft kiitis seda ka.