Palavaga maitseb jäätis imehea. Meil sellega muret pole, korra nädalas sõidab jätsiabi mööda ja külmik on tänu sellele pidevalt täis. Suurem osa rahvast paraku peab poest oma külma maiuse hankima. Mis seal ikka rasket, jäätisekaste pood täis, vali ainult sobiv välja, astu kassa juurest läbi, loovuta mõned kroonid ja võidki limpsima hakata.
Täna Nõmme keskuse poes arvas üks noormees vähe teisiti. Jäätisekastid asuvad seal otse salatileti vastas ja alati on mõni müüja läheduses. Noormeest see ei morjendanud, võttis ja pistis jäätise ülbelt taskusse. Kohe kasvas nagu maa alt tema ümber müüjate ring, kes üksmeelselt ja valjuhäälselt teda hurjutama kukkusid. Noormees muidugi lõugas vastu ka. Aga kui juurde astus ka turvanaine, koukis poiss jäätise taskust välja ja pistis kasti tagasi. Turvanaise valvsa silma all kõndis ta siis kassa juurde ning ei tundunud, et korvis olevate ostude eest tasumine üle jõu oleks käinud.
Miks see jäätis siis nii kallis tundus, et sellepärast endale jama kaela tõmmata?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar