Listi kaudu laekub vahel põnevaid materjale.
Jyväskylä ülikooli doktorant Henry Laasanen on teinud huvitava uurimuse meeste olukorrast Soomes.
Dokument on pdf-formaadis allalaetav siit
http://ihmissuhteet.blogspot.com/2008/05/laasasen-lista.html. Autor on tänulik kriitika eest. Raadiosaadet Soome meeste võrdõiguslikkuse probleemidest on võimalik kuulata siit
http://areena.yle.fi/toista?id=1260747. Ja võite uskuda, et hulk Soome naisõiguslasi on Laasaneni peale marus.
Järgnevalt Laasaneni listist (kokku 35 lk) lühike ülevaade. Arvatavasti on osa väidetest paikapidavad ka Eesti ühiskonnas.
Tasub meeles pidada ka seda, et soomlased peavad end soolise võrdõiguslikkuse alal maailma esirinnas olevaks.
ERAELU
- meeste oodatav eluiga Soomes on 7,5 aastat lühem kui naistel;
- 80 % Soome enesetappudest teevad mehed;
- enamus vägivallaohvritest on mehed (ehkki Amnesty jmt räägivad peamiselt naiste kannatustest);
- nn asotsiaalid ( 3 % rahvastikust) on praktiliselt kõik mehed, kellel pole tööd, abikaasat, suhet sugulastega, elukohta ega tervist. Mehed moodustavad 80 % kodututest, 95 % kodutute varjupaikade külastajatest, 95 % vangidest;
- meestel on suurem risk end lõhki laenata, kuna mehed on naistest rohkem seotud ettevõtlusega;
- ühiskondlik "tellimus" ootab pigem meestelt ja mitte naistelt: naiste kaitsmist sh ihukaitsjana, riskivalmidust, kohustust pidada ülal perekonda, härrasmehelikku käitumist, keeldu käituda naiselikult, oma tunnete varjamist.
- Mees peab seksuaalpartneri leidmiseks kulutama rohkem materiaalseid ressursse kui naine;
- noor naine võib partnerit valida palju suuremast hulgast kui samaealine mees, kuna temast on huvitatud ka vanemaealised mehed. Igast 18-aastasest naisest on huvitatud 1,9 meest;
- naistel on võimalik oma lapse isaks nimetada meest, kes ei ole tegelikult tema isa;
- mehele ei ole tagatud teave tema bioloogilisest isadusest, st naisel on võimalus jätta lapse tegelikule isale teatamata lapse sünnist;
- meestel puudub sõnaõigus abordi üle otsustamisel;
- naiste viljatusravi võimaldab naistel rasestuda ilma meessoost partnerita;
- avalik debatt nõuab meestelt rohkem osalust majapidamistöödes, kuid mitte naistelt suuremat panust palgatöös;
- abielulahutuse puhul määratakse laste hooldusõigus üldjuhul emale, isa peab hooldusõiguse saamiseks olema uuesti abiellunud, isa kohustatakse lahutuse puhul tasuma laste elatusrahasid, kuid neile ei anta võimalust lastega kohtuda, elatusrahade määramisel lähtutakse üksnes isa ja mitte ema sissetulekutest, kohus ei sunni naist tagama isale õigust lastega kohtuda;
- naised kasutavad turvakodusse mineku fakti mehe vägivaldsuse tõestamiseks, samas ei uuri naiste turvakodud, kas naisel oli varjupaika tulemiseks reaalne põhjus;
- naised esitavad meestest sagedamini valesüüdistusi perevägivallas või laste seksuaalses kuritarvitamises.
ÜHISKOND
- Mehed on vanglakaristuse ähvardusel kohustatud läbima 6-12 kuud kestva ajateenistuse;
- sõja ajal tsiviilteenistuses olnud Soome meestele ei ole erinevalt naistest makstud lisapensioni;
- Soome võrdõiguslikkuse seadus seab naiste õigused kõrgemaks meeste omast: selle seaduse eesmärk on tõkestada soolist diskrimineerimist ning edendada meeste ja naiste vahelist võrdõiguslikkust ja selle abil parandada naiste olukorda tööelus;
- meestele mõistetakse samasuguste kuritegude eest karmimaid karistusi kui naistele, nt füüsilise vägivalla ja varguste eest määravad Soome kohtud meestele 7-13% pikemaid karistusi. Levinumate kuritegude puhul määratakse meestele reaalne vangistus 4 korda sagedamini kui naistele, kelle puhul piirdutakse tingimisi vangistusega;
- seksuaalset ahistamist puudutav seadustik reguleerib meeste seksuaalset käitumist ning mitte naiste oma. Naise miniseelikut või parfüümi ei peeta seksuaalseks väljakutseks seaduse mõttes.
- Üheski Soome ülikoolis pole meesuuringute keskust, küll aga on mitmeid naisuuringute keskusi;
- võrdõiguslikkuse uuringud väga tihedalt seotud feministliku ideoloogiaga;
- vägivallauuringutes keskendutakse patriarhaalsele domineerimisteooriale (mehed süüdi, naised süütud), mis annab eelkõige feministlikule ideoloogiale sobivaid tulemusi. Seejuures esineb: tõendite varjamist, ebasobivate tõendite vältimist, ainult sobivatele allikatele viitamist, uuringutulemustest meelevaldsete järelduste tegemist, tõestatult ekslikele uuringutele viitamine, "hereetiliste" artiklite mitteavaldamine või uuringute mitterahastamine, "hereetiliste" uurijate ahistamine, ähvardamine ja karistamine;
- nõuandlates küsitakse rutiinselt naistelt, kas nad on kannatanud vägivalla käes, meestelt seda ei küsita, samuti ei anta laste isadele asjakohaseid küsitluslehti;
- vägivallauuringutes naistele esitatud küsimused võimaldavad vägivallana defineerida argiseid või piiripealseid olukordi.
- Naised saavad lisaks oma palgatulule kasutada ka mehe tulusid. Ehkki naiste keskmine palk on väiksem meeste keskmisest palgast, ei tähenda see automaatselt, et naised saaksid kasutada vähem ressursse;
- mehed peavad kõrget palka olulisemaks kui naised. Madalapalgalist meest ähvardab abielulahutus rohkem kui madalapalgalist naist;
- mehed ja naised peavad erinevaid ameteid. Ühe uuringu väitel makstakse USA-s naistele sama töö eest suuremat palka kui meestele. Naiste keskmiselt väiksem palk tuleneb sellest, et nad valivad pigem töökohti, kus on lühem või paindlikum tööaeg, vähem reisimist, vähem ohte, vähem majanduslikke riske, vähem ebamugavusi (külm, vihm, rutiinsus). Selliste tööde eest makstakse vähem palka. Meeste ja naiste keskmise palga võrdsustamine tooks see kaasa selle, et võrdse palgataseme juures peavad mehed tegema ohtlikumaid ja vähem mugavaid töid.
TÖÖELU
- meeste töö on naiste omast ohtlikum. Mehed satuvad Soomes 2,5 korda naistest sagedamini tööõnnetustesse;
- mehed teevad "halvemaid" töid kui naised. USA-s 25-st kõige madalamalt hinnatud erialast 23-l on 90 % töötajaist mehed;
- tööaladel, kus töötavad peamiselt naised, kogevad mehed suure tõenäosusega otsest, kaudset või struktuurset diskrimineerimist, seda nii töötajate kui klientidena;
- nn naiste aladel oodatakse meestelt raskemate või ohtlikumate ülesannete täitmist. Nt medvennad peavad suutma teha jõutõsteid või rahustada ohtlikku patsienti psühhiaatriahaiglas;
- mõnedes ametites saavad naised kõrgemat palka oma seksuaalse atraktiivsuse eest. Nt tippnaismodellid teenivad 5 korda suuremaid tasusid tippmeesmodellidest;
- naismüüjatele makstakse spordivõistlustel meelsamini jootraha kui meesmüüjatele.
RESSURSSIDE SIIRE- Meeste tulu annab enamuse haigekassa tulust, naiste ravi viib enamuse haigekassa kulust;
- arvestades meeste lühemat eluiga: kui mees ja naine investeerivad maksudena pensionikindlustusse 1 euro, siis naine saab tagasi 1 euro, mees aga 0,7 eurot;
- naine saab lisaks oma palgale kasutada ka mehe ressursse. Enamasti abielluvad naised endast jõukama mehega. Times Online andmetel omavad Suurbritannia naised aastal 2025 60 % riigi erakapitalist ning USA-s aastal 2002 51,3 % erakapitalist
TERVISHOID
- mehed kasutavad tervishoiuteenuseid naistest märgatavalt vähem;
- rinnavähiuuringuteks kasutatakse Soomes märgatavalt rohkem raha kui eesnäärmekasvajate uuringuteks, Soomes hüvitatakse luuhõrenemise ravi naistele aga mitte meestele;
- naiste tervishoiuks kasutatakse 46 % rohkem ressursse kui meeste tervishoiuks. Kuni 12 eluaastani kulub enam raha poiste raviks, kõikides vanemates vanuserühmades kulutatakse naistele enam raha kui meestele. Oluline osa naiste suuremas ravikulus on nende pikemal elueal.
KOOLITUS
- Suurem osa koolituseta ja töötuks jäänud koolist väljalangenutest on 16-20-aastased noormehed;
- Soome koolis saavad tüdrukud poistest paremaid hindeid kõigis ainetes (sh matemaatikas, füüsikas ja keemias, mida on peetud poiste aladeks);
- haridusasutustes puuduvad meespedagoogid (nt Norras on riiklik programm, mille eesmärgiks on saada lasteaedade personali seas vähemalt 20 % meeste osakaal, sarnased programmid on ka Taanis ja Suurbritannias);
- 20-24 aastastest naistest on kõrgharidus 60 % naistest ja 42 % meestest. Ehkki 25-34 aastaste soomlaste seas oli 2004. a naisi 2,3 % meestest rohkem, oli samas vanuserühmas kõrgharidus 46 % naistest ja 29 % meestest.
MÜÜDID
- ehkki on levinud müüt, et naine teenib keskmiselt 0,8 eurot võrreldes mehe 1,0 euroga, on Soomes erinevus vaid 0,04 eurot naiste kahjuks.
Jaanikuu on kohe algamas ja teadagi on eht-eestlaslik komme ühel teatud õhtul teha üles suur-suur lõke ning selle ümber jaurata varaste hommikutundideni. Vanasti olevat isegi võrreldud, millise küla lõke see kõige suurem ja uhkem oli. Lõkke jaoks koguti materjali juba mitu kuud ette.
