Tvardovskil oli sellenimeline poeem, lugesin kunagi...
Aga ongi ju nii - vaata kuitahes kaugele, ikka on selle taga midagi veel kaugemat... Igatsus on - mis siis ometi, saaks sinna kaugele...
Kõige paremini näeb kaugele ikka kõrgelt mäe otsast..
laupäev, 3. aprill 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
11 kommentaari:
Eputad siin oma reisga.. kade olen noh :)
Kõrb on kaunis. Salapärane...ja õige- ikka sinna kaugemale ja kaugemale ja kaugemale. Tänud jagamast:)
Teisele pildile jäi minu pilk kauaks pidama. Ilus. Huvitav. Ilushuvitav.
Imelik, a' edimäne pilt tekitas kylmavärinaid - umbes nigu mõtless sääl kaugel maamuna kumeruse takan asuvale Hüperboreale...
hea et üle kõikide mägede ei pea ronima.
karm maa.
Võimsad mäevaated.
lapsena armastasin ronida maja kõrval, majast endast kõrgema mäekynka otsa lätimaa siniseid mägesid vaatama, ja hiljem avastasin suurte okaspuude mõnusused - hoolimata ronimise jubedusest olid puu otsast avanevad vaated seda kuhjaga, ja ylearugi, väärt. Sinistes kaugustes on midagi. Ilus, ilus, imeilus.
Mägesid meeldib mulle kaugelt vaadata ;)
Kauge linn mulle meeldib kõige enam - justkui vaataks mäe otsast mingit ulmetsivilisatsiooni :)
Mis see Tallinn muud on kui ulme....
Upeita maisemia kuvissasi. Todellakin kaukaisuuden tuntua ja kaipuuta kauas.
Postita kommentaar