Edekabel 20

Aasta lõpuks üks täiesti tellitud lugu.
On ju kombeks aasta tippsündmusi reastada, et oleks mingigi ülevaade ja hinnang tehtule. Eks samaga sai hakkama ka Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing. Päris huvitav rida tuli kokku, oli nalja ja naeru, oli tõsist tööd. Aga olgu see TOP 20 teie ees. Ja konkreetsemalt saab lugeda meie kodulehelt www.thky.ee/et/uudised ja www.thky.ee/et/pildigalerii

1. Politseikäsklused kurtidele kõrvadele. 6.jaanuaril juhtus selline lugu, et kui kolm kurti meest õhtupimedas autot parandasid, pidas mööduv patrull neid hoopis varasteks ning tahtis kinni pidada. Et aga mehed käsklustest väljagi ei teinud, kippus asi tõsiseks. Lugu kajastas ka ajakirjandus.
2. Mustsärkide marss 29.09, millega tähistati rahvusvahelist kurtide päeva.
3. Kairit Olenko maailmarekord kurtide kergejõustiku EM-l Sofias.
4. Pronksiöö vahistatud kurdid - jälle olukord, kus keegi oli valel ajal vales kohas ja lihtsalt ei saanud aru, mida politseinikud ütlesid. Pikantseks teeb loo see, et vahistatute hulgas oli ka kümnevõistluse olümpiavõitja Hans-Krisjan Paukson (kuldmedal Melbournest 2006)
5. Teatriõhtu "Reis ümber maailma" 8.novembril (siin blogis ka kajastatud)
6. Viipekeel sai riikliku tunnustuse - 1.märtsist on eesti viipekeelel riigikeele staatus
7. Revidendid - 3.detsembri saade oli pühendatud kurtidele ja viipekeelele
8. Eesti Kurtide Liidu laiendatud koosolek 5.septembril - terav väitlus meie maja ja ühingu edasise arengu küsimuses
9. Bastioni käikude külastus 18.märtsil
10. EM medalid - neid sai korjatud mitmel alal ja igat värvi
11. Sumoturniir 5.mail - Baruto tasemele veel ei küüni, aga algus on tehtud
12. Jalgrattamatk paduvihmas 26.mail - oli plaan sõita ümber Tallinna, kuid Paljassaarel tuli teha vahepeatus, et riietest vett välja väänata. Pooleli matka ei jäetud!
13. Reis Saksamaale 3.-8.augustil - ikka otse ja omadega!
14. Veepidu Jurmalas 10.novembril
15. Stiilipidu 6.aprillil
16. Suvepäevad Prangli saarel 13.-15.juulil
17. Konverents Rahvusraamatukogus 31.oktoobril, pühendatud ühingu 85.aastapäevale.
18. Beebibuum - aasta jooksul sündis kurtide peredesse 20 last, nendest pooled Tallinnas. Tehke järele või makske kinni!
19. Tõlkide defitsiit - jätkuv teema. Mõnigi andekas noor pidi edasiõppimise plaanid tulevikku lükkama, kuniks mõni tõlk vabaneb.
20. Seesama blogi siin - jõudumööda on püütud kurtide elu laiema publiku ette tuua ja on saadud väga positiivset tagasisidet. Ning mõni kurt on julguse kätte võtnud ja ise ka blogima hakanud!

Selline meie aasta siis oli. Heameel on olnud selles kõiges osaleda.

Ringis

Meil igaühel on mõni ring, millesse ta kuulub ja millesse võõraid ei lasta. Ringi liikmed võivad olla väga erinevad, omavahel võidakse vahetevahel väga tõsiselt vastasseisu minna. Aga kui tuleb keegi väljaspoolt ja tahab ringi siseasjadesse sekkuda, pööratakse seljad vastamisi ja kaitstakse ringi sisemust iga hinna eest.

Minul on selliseks ringiks pere.

Meid on palju ja me oleme väga erinevad inimesed. Mõnikord toob see kaasa üpriski teravad konfliktid, tundub, et ring võib laguneda. Kuid kui kellelgi on probleeme, on esimene koht, kust abi ja toetust otsida, ikkagi oma pere. Ning sellisel juhul läheb ikka nii, et pööratakse seljad vastamisi, tõmmatakse ring tihedalt kokku ja seistakse üksteise eest kui müür.

Kui oht möödas, võib ju omavahel edasigi kakelda - kui need kaklemise põhjused siis veel tähtsust omavad.

Surmapatud

Jessica Hagy on tark naine ja see pilt peaks mõtlema panema. Kuidas nende seitsme surmapatu kombineerimine meie igapäevaelus välja näeb?

Rohkem mõtteainet võib leida www.indexed.blogspot.com

Mats ja maaühendus

Paar inimest on küsinud, mis poliitiliselt ebakorrektne jutt selles kooliaegses isetehtud lehes siis oli, ei suuda nemad pildilt mu käekirja välja lugeda. Olgu see lugu siis ka siinkohal ära toodud.

Peategelaseks on omaaegne Ministrite Nõukogu esimees Valter Klauson (pildil). Tema ametiresidents asus Nurme tänaval.

Juhtus siis korra sedasi, et seltsimees Klauson saabus päeva ajal koju, kas nüüd lõunale või muul põhjusel, kes enam teab. Aga just Nurme ja Sihi tänava nurgal suri auto välja, ei saanud edasi ega tagasi. Pidi seltsimees Klauson need kümme meetrit väravani omil jalgel astuma. Annab tema siis värava taga kella. Aga värava vaateava oli nii kitsas, et valves olnud miilits läbi selle Klausonit ära ei tundnud. Käratas Klauson siis peale. Seepeale tehti värav pärani, miilits lõi kulpi: "Izvinite, tovarištš Klauson!" Astub seltsimees väravast laia sammuga sisse, kuid oh häda! Libe oli! Ja lendaski kõrge seltsimees istuli.

No järgnevast tekstist kannatab trükimusta ainult lause "Kus see kuradi kojaeit on, ma lasen ta lahti!"

Mis edasi sai, ei tea, värav pandi kiiresti kinni.

Vaimud?

Ei tea kohe, mis keeles vanduma tuleb hakata.

Lähen mina kirvest võtma, et veidi puid lõhkuda, aga mida pole, seda pole. Igaks juhuks otsisin kõik mõeldavad kohad kaks korda läbi, ei miskit. Müstiline!

Kusjuures, selliseid müstilisi asjade kadumisi on meie majas ennegi juhtunud. Viimati haihtus poja Adidase dressipluus. Suvel otsisin taga oma ühte pikka seelikut, olin selle kilekotiga käest ära pannud. Ei leidnudki. Varasemast on meeles mu vana mobiili kadumine. See enam kasutuses ei olnud, seisis niisama riiulis. Enam ei ole.

Hakka või uskuma, et majas hiilivad vaimud, kes siis endale vajalikku pätsavad. Võõrad ju läbi lukus uste sisse ei tule, vargaid käinud pole.

Jeeh, aga nüüd tuleb vist minna poodi uut kirvest ostma. Tea, kas peab selle varrele siis kellukesed külge riputama?