Vanus ei tule üksi, skleroos on tasuta kaasaanne

Kekkasin siin just sünnipäevajutus, et vanusega tuleb mõistust ka juurde. Aga mis sellest kasu, kui skleroos kah kimbutab.

Lugu ise lihtne - läksin poest süüa ostma. Tänase toidu sisse oleksid pidanud kuuluma ka porgandid, aga need jäid poodi... Selle peale mul lapsed naersid kõhud kõveras - ega vanus üksi tule. Paduvihmaga ei viitsinud keegi muidugi enam uuesti poodi minna. Sai see toit siis ilma porganditeta tehtud ja söödud ka. Polnud viga midagi!

Ja koogisöömine tuleb veel...

Palju õnne sünnipäevaks!

Mulle endale muidugi, kellele siis veel!

Üks aasta siis jälle läinud.

Iseenesest on sünnipäev ju samasugune päev nagu kõik teisedki. Aga samas põhjus hetkeks peatuda ja tagasi vaadata, teha üks väike inventuur - mida tehtud, mida oleks tahtnud teha ja mis oleks võinud ka tegemata jääda.

Tehtud asjade nimekiri sai päris korralik, polegi aasta tühja läinud.

Mida oleks tahtnud teha - veel pikem nimekiri. Jagasin selle tinglikult kaheks: 1) mis tahaks ja mida veel jõuab; 2) mida oleks tahtnud, aga mida ma tõenäoliselt ikka enam ei tee.

Mida oleks võinud tegemata jätta - on neidki asju, aga õnneks mitte kuigi palju. Ju siis on vanusega ka veidi mõistust pähe tulnud.

Päev ise on vihmane ja jahe, traditsioonilisest aiapeost ei tule seega midagi välja. Ema helistas, soovis õnne ning ütles ka, et tema ei mäletagi, et minu sünnipäeval niimoodi sadanud oleks. Kõige kõrgem ülemus saatis postiga õnnitluskaardi :), pool peret on ilma peal laiali. Aga jäätisetort on külmikus, poja tõi teise tordi veel, veini on - nii et üks väiksemas mõõdus veiniõhtu tuleb ikka.

Ja mida olekski enamat soovida - kõik on ju hästi.

Puuetega inimesed ei seksi!?

Lugesin Tiia viimast postitust ja vihastasin. Projekti teema ju iseenesest eluline, aga HMN-s istuvad vist tõega ainult ranged puritaanid koos.

Imelik tänapäeva oludes. Seksiteema vaatab sulle sisse uksest ja aknast. Pole vist ühtegi naiste-, kodu- ega pereajakirja, kus sellest juttu poleks. Viimases Naistelehe kirjakastis pahandas üks lugeja, et miks vibraatoreid ja muid seksvidinaid reklaamitakse ja veel kasulike nõuannete leheküljel, tema nüüd ei julge ajakirja enam oma teismelise poja silma alla jättagi. Toimetuse vastus oli: Vibraatorid on täiesti normaalne seksuaalelu osa, nagu ka paljud muud asjad /...../ Teadmisi nende kohta ei pea kindlasti häbenema ei teie, teie teismeline poeg ega keegi teine. (Naisteleht nr.30(70) 27.07.2007)

Aga puuetega inimesed ju on meie ametnike arusaamise järgi sootud olendid. Nende vajadused piirduvad kaldteedega, võimalusega natuke arvutit käppida, ehk paar tundi päevas töötada (kui kuskil nii lahke tööandja on).

Tiia on võtnud endale lausa ülejõu käiva ülesande - teadvustada üldsusele, et ka puuetega inimesed on mehed ja naised, ka nemad unistavad perekonnast, lähedusest, mõistmisest.

Seksuaalsus kuulub inimeseksolemise juurde, kas me seda tahame tunnistada või mitte. Ja ka puudega inimene on eelkõige inimene.

What color is your soul painted? Yellow Your soul is painted the color yellow, which embodies the characteristics of joy, happiness, optimism, idealism, gold, hope, liberalism, sociability, friendship, death, courage, intellect, confidence, communication, travel, movement, attraction, persuasion, and charm. Yellow is the color of the element Air, and symbolizes the sun, grain, and the power of thought. usub ka keegi?

Kust tulevad hiigelbeebid?

Rääkisin täna onupojaga pikemalt telefonis. Tema uus lapselaps on ju lausa hiiglane: 4600 g ja 58 cm. Teistel on laps alles 2-3 kuuselt nii suur.

Rahvasuu räägib küll, et kui vanemate kasvuvahe on suur, siis tulevad suured tited, aga seda ma hästi ei usu.

Muidu on pojuga kõik korras ja värske emmega ka. Nime sai laps oma vanavanaisade järgi Karl Hubert. See mulle meeldib - minu armsa onu nimi elab edasi ühes väikeses poisis.