Meedia- ja keeleminutid

Laupäevane õnnetus Pärnu jalgratturitega on leidnud tohutut meediakajastust. Kuna olen hukkunutega üsna lähedalt seotud, jälgin seda muidugi teravdatud tähelepanuga.

Eks iga väljaanne kajasta oma nurga alt ja kommentaariume väga ei taha vaadatagi, seal on ütlemisi seinast seina. Kuid tundub, et ega Õhtulehe ajakirjanik ise ka oma loo alla rohkem vaata, treis jutu valmis ja lasi selle oma elu elama. Millega muidu seletada, et kuigi on juhitud tähelepanu mõnedele fakti- ja keelevigadele, pole neid siiani netiväljaandes parandatud (paberlehega muidugi pole midagi enam teha).

Esimene viga, mis mulle kohe ühes alapealkirjas silma torkas, oli VIIBATUD leerikool. Kurtide suhtluskeeleks on viipekeel ning selles keeles suhtlemine on viiplemine, seega oleks korrektne olnud VIIBELDUD leerikool.

Viibata võid oma tuttavatele või ka võõrastele - tule siia, hoia eemale jms. ÕS peaks ikka ajakirjaniku töölaual olema, mitte kuskil kapipõhjas.

Teine faktiviga, millele ka tähelepanu juhiti, oli hukkunute kool. Tartu Hiie Gümnaasiumi pole olemas, on Tartu Hiie kool, hukkunud aga õppisid hoopis Tallinna Heleni koolis.

Kuidagi ei saa kiitmata jätta Kanal 2 Reporter+ teemakäsitlust. Põhjalik taustatöö, korrektne ja väljapeetud keelekasutus, väga ilus muusika... No aga ma lubasin Jürgenil kõrvad tuliseks teha, kui see teistmoodi oleks olnud...

Kunsti ja gunsti

Tänavalt leiab mõlemat. Aga mis on mis? Eks seda pea igaüks ise otsustama...

Erinevad vaatenurgad

Siit leidsin vinge pildi! Just nii see ju on....

Kanastumise kaitseks

Nii et nüüd on siis meie uuriva ajakirjanduse lipulaev Delfi taas kord üritanud tõestada, et lapse saamine mõjub ajutegevusele kahjulikult. Linkima ei hakka, kes teab, see teab ja kes ei tea ning huvi tunneb, leiab ise üles.

Ega ma poleks ise kah seda lugema sattunud, kui mitte paar pooltuttavat "kanaaju" poleks oma blogides asjale tähelepanu juhtinud.

Nojah, ei midagi uut siin päikese all...

Olid ajad, mil olin ise sama kanastunud ja veel kolm korda järjest. Tõepoolest, enamus vallalisi ja lastetuid sõpru kadus vaikselt silmapiirilt, suhtlusringkonna moodustasid pikka aega väikelaste emad ja põhiteemad omavahel olid teadagi mis. Blogisid tollal ju veel polnud, kuskilt aga oli ju vaja tuge ja nõu saada...

Mäletan ka väga hästi tollaste naiste- ja noorteajakirjade (niipaljukest kui neid siis oli) õpetusi stiilis: kui mees töölt tuleb, ärge tormake talle kohe tite uusi saavutusi ette kandma, ta on ju väsinud, laske veidi puhata ja kuulake, mis tal rääkida on; olge mehe jaoks ikka ka atraktiivsed, lööge end kodus üles (hm, röökiva ja gaasivaludes tite kõrvalt meiki ja prantsuse maniküüri vist ikka ei tee?); jälgige ajakirjandust, et oskaksite seltskonnas päevateemadel kaasa rääkida jne jne...

Üsna aktsepteeritav oli ka see, et mees läks sõpradega välja, naine jäi lastega koju - sest kuhu ta need ikka jätab ja pealegi pole temaga millestki rääkidagi, mees kurtis sõpradele õlleklaasi taga oma rasket elu.

Pole siis imestada, et ühiskondlik surve sundis naisi võimalikult ruttu tööle tagasi minema - muidu ju nagu polekski inimene.

Õnneks on see "kanastumine" üldjuhul mööduv nähtus ning ma ei usu, et ükski naine jätaks selles hirmus lapse saamata. Ning vähemalt need kanablogid, mida mina kas tihedamalt või pisteliselt jälgin, on küll väga nauditavad. Elu lihtsalt on selline, kirju ja mitmekesine ning ruumi peaks olema nii tšiki- kui kakablogidele...

Valitsus mõisteti süüdi diskrimineerimises

Pretsedent on loodud, seega peaks tulevikus kergem olema.

Verstapost võrdsete hariduslike võimaluste loomisel kurtidele õpilastele: Flaami valitsuse üle mõisteti kohut seoses diskrimineerimisega.

Genti kohus mõistis Flaami valitsuse süüdi seoses keeldumisega pakkuda puudega inimestele piisavaid võimalusi. Nimetatud kohtuotsusega on arvesse võetud kolme kurdi õpilase ning nende vanemate nõudmisi. Flaami Kurtide Liit on tulemusega väga rahul.

2009. aasta märtsis esitasid neli lapsevanemat ametliku kaebuse Flaami haridusministrile ja erinevatele Flaami koolidele ning nõudsid oma kurtidele lastele ligipääsu võimaldamist kaasavale haridusele. Lapsevanemad olid olnud tunnistajaks sellele, kuidas tänu liiga väheste õpinguteks eraldatud tõlketundide tõttu on nende lapsed sunnitud ligemale poole õppeajast jääma ilma ligipääsust haridusele ning võimalusest suhelda. Kõnealustel lastel oli viipekeele tõlketeenust võimalik kasutada keskmiselt ainult 7 õppetundi 30-st. Samuti ei olnud lapsevanemate arvates senine tõlketeenuse taotlemise süsteem piisavalt läbipaistev ning objektiivne.

Genti kohus mõistis Flaami valitsuse süüdi diskrimineerimises, sest eelmainitud tõlketundide arv peegeldab tahtmatust pakkuda puuetega inimestele piisavalt võimalusi. Kohtunik viitab seejuures teaduslikule uuringule väites, et praegu pakutava tõlketeenuse tundide arv ei ole piisav selleks, et kurdid õpilased saaksid haridust omandada.

Kohtunik nõuab Flaami valitsuselt diskrimineerimise lõpetamist ning eelpool mainitud kolme õpilase tõlketeenuse suurendamist vähemalt 70%-ni kogu õppetööst. Otsuse mitte täitmise korral on karistuseks 250 eurot trahvi päevas. Kohtunik mõistis Flaami valitsuselelt igale õpilasele välja ka 650 euro suuruse valuraha moraalse kahju tekitamise eest. Otsuse kohaselt tuleb kohandada ka tõlketeenuse taotlemise protseduuri.

Juhtumi käsitlemisel aitas lapsevanemaid ja kõnealuseid õpilasi Brüsseli advokaadibüroo Stibbe. Süüdistuse valmistasid ette ning esitasid kohtule Leuveni Katoliku Ülikooli põhiseaduslike õiguste professor ja diskrimineerimist puudutavate küsimuste spetsialist Stefan Sottiaux ning magister Joos Roets. Kogu protseduuri toetas Flaami kurtide kogukonna esindajana toimiv Flaami Kurtide Liit (Fevlado).

Mõlema juristi arvamuse kohaselt on Genti kohtuniku otsus Flandria jaoks unikaalne, kuna see on esimene selletaoline avaldus, mis on seotud 10. juulil 2008.a. vastu võetud võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise määrusega. Nimetatud määruse kohaselt peavad nii Flaami riiklikud asutused kui eraettevõtted tagama puuetega inimestele piisavaid võimalusi ning keeldumise korral võib neid mõista süüdi diskrimineerimises. Sama nõue kehtib ka haridusasutustele.

Fevaldo on Genti kohtu otsusega väga rahul nimetades seda kurtidele õpilaste võrdsete hariduslike võimaluste loomise verstapostiks. Pärast enam kui kümmet aastat (mil flaami kurt õpilane sai esmakordselt võimaluse kasutada õpingutõlke teenust) on lõpuks tähelepanu väärinud ka kõikide kurtide laste ja noorte inimeste õigus võrdsetele hariduslikele võimalustele. Viimane on eriti oluline seetõttu, et Flaami kurtide koolid ei saa anda välja kooli lõputunnistusi, mistõttu need kurdid õpilased, kes soovivad ligipääsu kõrgharidusele ja tööturule, on sunnitud õpinguid jätkama tavakoolides. Viimane on võimalik ainult juhul kui tavakoolides on tagatud viipekeeletõlkide olemasolu.

Fevaldo loodab, et uus Flaami haridusminister tagab praegu ja ka tulevikus hädavajalike piisavate võimaluste olemasolu ja seda mitte ainult kõnealusele kolmele õpilasele, vaid kõikidele kurtidele lastele, noortele inimestele ja täiskasvanutele nii kesk-, kõrg- kui täiskasvanuhariduses.

Enama informatsiooni saamiseks võib võtta ühendust Fevaldo-ga: belangenverdediging@fevlado.be