esmaspäev, 22. veebruar 2016

Pole kellegi asi?

Aeg: 5.veebruar 2016
Koht: Maarjamõisa haigla kliinikum

Üle 80-ne vanaproua kutsuti kaeoperatsiooni järgsesse kontrolli. Kohale paluti tal ilmuda hommikul kl 7. Et proua on kurt, tellis ta ka viipekeeletõlgi. Nagu kokku lepitud, olidki mõlemad varahommikul ooteruumis ja valmis arstiga vestlema. Siis aga hakkas toimuma midagi imelikku.
Järjest kutsuti inimesi kabinetti, prouale aga öeldi ikka - oodake, oodake. Ootasidki tõlgiga kahekesi vapralt edasi. Kui proua vahepeal püüdis selgitada, et aeg läheb pikaks juba ja tõlk ju peaks ka edasi liikuma, vastati talle ikka samamoodi. Arsti jutule pääses ta alles õhtul kl 17.
10 tundi ootamist sisuliselt söömata - ei julgenud ju vahepeal kohvikusse ka minna, äkki just sel ajal jõuab järjekord kätte.
Tõlgi tühjaläinud tööpäev - pika istumise ja ootamise peale oli tal võimalik kliendile teenust osutada umbes pool tundi.
Tagatipuks selgus, et operatsioon polnud õnnestunud, uus lääts vajab puhastamist ja selleks pandi märtsikuusse kirja uus aeg.

Küsimusi tekkis rohkem kui üks...
1.Kas kliiniku töökorraldus on tõesti nii algeline, et ei suudeta prognoosida, kui kaua klientide jaoks aega kulub ja vastuvõtuaegu hajutada, et keegi ei peaks tervet päeva kabineti ukse taga ootama?
2.Mida arvab Tartu linnavalitsus nn "tühjade" tõlgitundide eest tasumisest? Klient ju üldiselt tõlgi eest ise ei maksa, seda teeb linnavalitsus sotsiaalteenuste rahadest.

Tallinnas oleks see 10 tõlgitundi olnud praktiliselt ühe kliendi kogu aasta limiit. Õnneks on Tallinnas kliente koolitatud aktiivsemalt enda eest seisma ja nõudma arsti vastuvõtule pääsemist määratud ajal, sõltumata järjekorrast. Põhjuseks just tõlketundide piiratus ja ka see, et tõlk võib-olla peab edasi minema järgmise kliendi juurde. Tartus võib ju tõlketeenuse saadavus olla suurem, aga raiskamist see siiski ei õigusta.

Kas oli siis tegu hoolimatuse, ükskõiksuse või mugavusega?

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tere! Kirjutan Teile Delfi portaalist. Tahtsin küsida, kas võime Teie postitust loo kirjutamiseks kasutada. Küsiksime siis ka haiglalt kommentaari. Ehk saaks sedasi ka Te küsimustele vastuse. Palun kirjutage meile aadressil press@delfi.ee, kas olete nõus.

killuke ütles ...

Minu meelest tasub see lugu tõesti suurema kella külge riputamist. Uskumatu!!! Hoolimisest on küll asi kaugel... Kurb! eriti kui aeg on kinni pandud. Samas võin muidugi tuua näiteks Kanada ER - ma ei tea, kuidas seda Eestis nimetatakse - esmaabi? Muidugi lähed sinna siis kui abi kõige rohekm vaja. Aga siis võid õhtul minnes seal hommikuni istuda, kui just surema ei hakka. Olen näinud ratastoolis verise käega meest istumas. Midagi mähiti ümber, aga istus seal ikka paar tundi. Oma lapsega ootasime ka umbes nii palju, kuni tal haav kinni õmmeldi. Ei ole sugugi nagu Ameerika filmis, kus kõik kibekähku käib. Muidugi on meil siin Kanadas ka riiklik arstiabi :P