pühapäev, 22. märts 2009

Jäämurdja


Ematehnik eilse halisemise peale imestas, et kuidas inimesed ometi koju ja kodunt välja saavad, tema aru ei saa. Tänavad nagu jõed...

Öösel aga külmetas. Jõe asemel laiutas tänaval suur liuväli. Sellega ma tegelikult olin arvestanud, aga millega ma üldse arvestanud ei olnud, oli see, et hommikul ei pääsenud väravast välja. Värav lihtsalt oli maa külge kinni jäätunud :P Paar jõulisemat liigutust siiski päästis olukorra, tööle sain. Kui koju tagasi jõudsin, otsisin garaažist kangi ja läks suuremaks lõhkumiseks. Värava lähiümbruses laiutab nüüd sügav auk, kuhu vesi võib valguda. Auk ulatub maapinnani välja ning seega on veel võimalus jää alla imbuda.

Natuke sai kõnniteed kah augustatud, homme jätkan. Tänasest lõhkumisest annab muuhulgas tunnistust plaasterdatud peopesa, kang nimelt hõõrus läbi kinda käe villi ja loomulikult läks see vill katki kah. No nõudepesu saan nüüd sujuvalt teistele pereliikmetele delegeerida :P

Ah et miks kõnnitee jääs on? Väga lihtne - kui sõidutee vett täis, siis kõik möödasõitvad autod pritsivad selle vee kõnniteele ning kuna sinna päikest ka ei paista, jäätubki ära. Liiva riputamisest pole kasu, esimene rataste alt lendav veesahmakas uhub selle koheselt minema :S

Pildil aga on välisukseni toov kõnnitee (maja päikesepoolses küljes). Pooled paeplaadid on kuivad, pooltele valgub vesi peale, õnneks mitte enam kaua.

Kommentaare ei ole: