Sattusin Märt Saare blogi selle loo kommentaarides huvitavale mõttekillule. Keda või mida sa kõige rohkem armastad?
Oli aeg, kus nõukogude inimese suurim armastus pidi olema tema kodumaa, selle nimel tuli olla valmis ohverdama kõik muu.
Kunagi ammu lugesin raamatut, pealkirja ja autorit tõesti enam ei mäleta, eks ta üks kooliaegne kohustuslik punakirjandus oli. Seal jagab vanem seltsimees nooremale elutarkust.
"Kui sa lähed tüdrukuga kohtama ja tema sult küsib - kas sa armastad mind, siis sa ju ometi ei ütle talle, et jah, sa oled mulle väga kallis, aga kodumaad armastan ma veel rohkem. Selle peale võib ta sulle vabalt öelda, et eks abiellu siis oma kodumaaga."
Kui sa kedagi tõeliselt armastad, siis ütled ka talle, et armastad teda üle kõige, olgu see siis mees, naine või sinu laps. Ja sa usud seda ning ka tema usub sinu armastusse.
Nii lihtne see ongi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar