"Võrdsed" võimalused

Täpselt kuu aega tagasi sai siin imestatud haridusministri lapsikuse üle. Tookord puutus asi kutsekoolidesse, kuid nüüd on näha, et ka kõrgharidus pole ministeeriumi arvates viipekeelsetele noortele vajalik. Mille muuga seletada, et ootamatult vähendati erivajadusega õppija stipendiumi viipekeele tõlketeenusele ette nähtud osa täpselt poole võrra?

Aga kõigest veidi täpsemalt...

Erivajadustega õppijatele maksab SA Archimedes programmi Primus kaudu stipendiumi lisakulutuste katteks. Viipekeele tõlketeenuse jaoks oli piirmääraks 15 000 krooni kuus, see number on ka praegusel hetkel nende kodulehel üleval. Tegelikud stipendiumid määrati vastavalt koolist saadud andmetele õppekoormuse kohta, lisaks arvestati ka varasemat keskmist kulu (mis aga ei ole päris õiglane, sest koormus eri semestritel võib ju olla erinev ning oluliselt suurem eelmise perioodi omast). Igal juhul toime õpilased tulid ja tõlgid said oma tasu korralikult kätte.

Nüüd aga juhtus selline lugu, et vähemalt kaks tublit noort otsustasid õpinguid jätkata magistriõppes, mõlemad Tallinna Tehnikaülikoolis. Loengutele registreeriti end sellise arvestusega, et esimesel aastal võimalikult palju teoreetilisi alusaineid ära teha ning viimane poolaasta jätta magistritöö kirjutamiseks. Arvestati, et stipendium katab ära ka tõlketeenuse kulu. Primus aga valas kapaga külma vett kaela - 8 000 kuus ja mitte sentigi rohkem! Loomulikult esitati lisataotlused koos põhjendustega. Vastus, mille üks neiu sellele sai, on aga enam kui kummaline.

Nimelt kirjutas programmi koordinaator Inga Kukk:

Nagu aru saan, pead määratud stipendiumi ebapiisavaks ning oled mures oma
> õpingute pärast.
>
> Selgitan stipendiumi määramise tausta:
>
> Kuni käesoleva aastani maksis viipekeeletõlke teenuse eest otse
> haridusministeerium ning kuna erivajadusega õppijate tugiteenuste süsteem
> oli välja töötamata ja toetuse taotlejaid kordades vähem kui praegu, oli
> võimalik ka viipekeeletõlget rahastada suuremas mahus.
>
> Primuse stipendiumisüsteemi käivitudes on taotlejate arv märgatavalt
> kasvanud ning eelarvevõimalusi arvestades peame kinni pidama piirmääradest,
> mis on välja arvutatud nii, et need kataksid edukaks õppimiseks vajaliku
> miinimumi. 2010. aasta sügissemestril lähtus stipendiumikomisjon varasemast
> teenuse kasutamise statistikast ning maksimaalne viipekeeletõlke stipendiumi
> määr on 8000 kr/kuus, mis sulle ka määrati. Viipekeeletõlke vähenemist saab
> kompenseerida kirjalike materjalidega, õppejõude on võimalik oma
> erivajadusest teavitada ning paluda materjale ette. Materjalide
> väljaprintimiseks ja paljundamiseks määrati kõigile viipekeeletõlke
> taotlejatele paljundustoetus 500 kr/kuus.
>
> Viipekeeletõlketeenus on väga kallis ning on selge, et kui kuulmispuudega
> üliõpilased õpingud lõpetavad, ei saa nad tööelus pidevalt tõlki kasutada.
> Mida kõrgemale tasemele oma õpingutes jõuad, seda vähem saab ka tõlk sind
> ilmselt aidata spetsiifiliste viibete puudumise tõttu ning seda suurem roll
> jääb sinu iseseisvale tööle.
>
> Loodan, et sul õnnestub oma õppimisstiili kohandada ning tuled toime
> väiksemas mahus viipekeeletõlkega.

Seda teksti peab lausa lõikude kaupa kommenteerima.

kuna erivajadusega õppijate tugiteenuste süsteem
oli välja töötamata ja toetuse taotlejaid kordades vähem kui praegu, oli
võimalik ka viipekeeletõlget rahastada suuremas mahus.

Seega - mida rohkem erivajadustega noori õppima asub, seda väiksemad on kokkuvõttes nende võimalused.

2010. aasta sügissemestril lähtus stipendiumikomisjon varasemast
teenuse kasutamise statistikast ning maksimaalne viipekeeletõlke stipendiumi
määr on 8000 kr/kuus, mis sulle ka määrati.

Nagu eelpool juba mainitud, pole semestrid omavahel võrreldavad, eriti kui on tegemist bakalauruseõppe viimase semestriga, mil suurem osa ajast kuluski lõputöö kirjutamisele.

Viipekeeletõlke vähenemist saab
kompenseerida kirjalike materjalidega, õppejõude on võimalik oma
erivajadusest teavitada ning paluda materjale ette. Materjalide
väljaprintimiseks ja paljundamiseks määrati kõigile viipekeeletõlke
taotlejatele paljundustoetus 500 kr/kuus.

Kirjalikud materjalid olid ka varem olemas, aga ükski enesest lugupidav õppejõud ei loe neist sõna-sõnalt maha, ikka räägib juurde ja seda juttu just ongi vaja tõlkida. Kirjalikud konspektid on toetav alusmaterjal ainult.

on selge, et kui kuulmispuudega
üliõpilased õpingud lõpetavad, ei saa nad tööelus pidevalt tõlki kasutada.

Loomulikult ei saa ja pole vajadustki. Üldreeglina õpivad kurdid noored eriala, mis tulevikus ei nõuagi massilist suhtlemist. Pealegi pole tööelus tegemist loengutega, enamasti siiski individuaalse suhtlusega ning sellega saavad viipekeelsed inimesed ka praegu hakkama ilma tõlgita. Tööl on võimalik asju üle küsida, kasutada kirjalikku suhtlust ja muid kokkuleppelisi vahendeid. Kooli loengus pole see paraku võimalik, lisaks spetsiifilised probleemid, millele juba eelmises kirjutises sai tähelepanu juhitud.

Mida kõrgemale tasemele oma õpingutes jõuad, seda vähem saab ka tõlk sind
ilmselt aidata spetsiifiliste viibete puudumise tõttu

See lõik on juba otsene vihje sellele, et ega viipekeel ikka päris keel ei ole. Spetsiifilised viiped saab tekitada tõlgi ja üliõpilase koostöös, seega on õppetõlkimine ka panus viipekeele arengusse. Kui siit aga edasi mõelda, ega eesti keel siis ka päris keel pole, õppejõud mainivad sageli, et päris korrektset erialaterminit eesti keeles ei ole, tuleb ise uusi sõnu ja termineid välja mõelda ja juurutada.

Seega - kui sa kuidagi kõrghariduse esimese astme, s.t. bakalauruse suudad ära lõpetada, ära jumala pärast rohkem taha - meie riik ei suuda sulle tagada samaväärset haridust kuuljatega. Tulevikus on siis jälle hea heietada, et kahju küll, aga kurdid noored ei ole nii targad ja tublid kui kuuljad, nende haridustase jääb alla ja seega pole neil ka tööturul samaväärseid võimalusi...

Lisaks on asi veel ka nii, et kuna Primus pole senini suutnud sedagi raha üliõpilastele üle kanda, mis nagu oleks määratud, on noored tõlkidele võlgu ja neil on valida, kas jätkata õpinguid ilma tõlgita, võtta õppelaenu (mis tuleb ju kunagi tagasi ka maksta) või jätkata täiskoormuse asemel osalise koormusega. See viimane aga pole lahendus, kuna esiteks pikeneb siis õppeaeg ja teiseks - tõlketeenuse koefitsent langeb veel poole võrra.

Tõepoolest, enam ei oska kohe midagi ette võtta... Peame plaani kokku saada ja koostada avalik pöördumine ministrile, kuid karta on, et see leiab sama vähe mõistmist kui eelmine kiri...