Jälle kord tõlketeenusest

Sel teemal on tulnud mitu korda sõna võtta, kuid paranemise märke pole näha. Nüüd on seis jälle selline, et ei saa asju enam omavaheliste läbirääkimistega lahendada, otsustasime pöörduda avalikkuse poole. Seni aga pole ükski meediaväljaanne meie pöördumist avalikustanud...

Pöördumise täistekst on siin:

Eesti Kurtide Liidu märgukiri

Ajendatuna Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni poolt ajalehes POSTIMEES avaldatust

(23.12.2010) soovib EESTI KURTIDE LIIT selgitada, et tema prioriteediks, vabatahtlikuks sooviks ega tegelikuks ettepanekuks ei ole kunagi olnud Tallinna linna kurtidele viipekeele tõlketeenuse osutamise isikuline piiramine. Samuti ei saa Eesti Kurtide Liit nõus olla abilinnapea väitega selle kohta, et kõik lisatundide taotlused on rahuldatud ja teenuse mahtu on jätkunud. Selline väide sai võimalikuks ainult tänu kurtide kogukonna kannatlikkusele ja sõnakuulelikkusele, kui teha vaoshoitult selgitustööd, miks ei saa seda ja toda teenust kasutada niipalju kui vaja. Samuti meie juhtisime 2010.a. jooksul paaril korral ümarlaual ja invakomisjonides abilinnapea väidete väärale tõlgendusele tähelepanu.

Fakt jääb faktiks, et Eesti Kurtide Liit oli ja on teinud tänaseni Tallinnaga tihedat ja konstruktiivset koostööd mitmes valdkonnas. Meie oleme olnud lojaalsed ja koostöövalmid konstruktiivse koostöö reeglitele, mis näevad ette, et kõik probleemid ja arusaamatused lahendatakse kõigepealt koostöö osapoolte vahel. Meie avaliku pöördumise tingis 2 asjaolu järgmiselt:

1) Abilinnapea väärad väited Postimehes võivad anda vale signaali/arusaama kohalikele

omavalitsustele.

2) Meieni on jõudnud informatsioon, et Tallinn soovib 2011.aastal jätkata sama piirangut (10

tundi ühe kurdi kohta ja vähemalt 3 kurti koolituste puhul), viidates JÄTKUVALT Eesti Kurtide

Liidu soovile ja ettepanekule, mis on iseenesest väär.

Piirangutega (10 tundi ühe kurdi kohta ja vähemalt 3 kurti koolituste puhul) nõustus EESTI KURTIDE

LIIT 2010.a. algul peetud ümarlaual tekkinud väga raskele survele alludes ( valides kahe halva vahel oma arvates vähem halva ettepaneku aasta ehk eelarveaasta lõpuni). Ja sedagi vaid seetõttu, et EESTI KURTIDE LIIT oli viidud eksitusse selles, nagu peaksid kurdid tahes tahtmata hakkama saama selle arvu tõlketundidega, mis on võimalik osta linna eelarves planeeritud raha eest. Tallinnal ja tõlketeenuse osutajatel oli toimunud ümarlaual tekkinud vastasseis, mis võis ohustada tõlketeenuse osutamise jätkumise 2010.aastal. Kompromiss-ettepanek kujunes välja ümarlaua tulemusena, kuna oli vaja kiiresti tupikust välja saada. Ümarlauas sai meie poolt välja käidud ajutine lahendus 2010.aastaks, mida kahjuks ei kajastatud kirjalikus protokollis. Ümarlauas osalejatele on need faktid väga hästi teada...

EESTI KURTIDE LIIT oli lõppkokkuvõtteks viidud eksitusse, sest teda ei ole isikupiirangute

kooskõlastamisel teavitatud sellest, et:

 Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12 lg 1 ja sotsiaalhoolekandeseaduse § 26 lg 1 kohaselt peaks

ka Tallinna kurtidel olema õigus saada kuuljatega võrdselt koheldud.



Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-de 10, 11, 17, 18, 19 ja 20 kohaselt peaks ka Tallinna kurtidel

olema õigus loomupärasele inimväärikusele.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 28 lg 4 kohaselt peaks ka Tallinna kurdid olema riigi ja kohaliku

omavalitsuse erilise hoole all.

Keeleseaduse § 1 lg 4 kohaselt peaks ka Tallinna kurtidele olema tagatud võimalus suhelda

nende emakeeleks olevas eesti viipekeeles.





EESTI KUTRIDE LIIT leiab, et:



olukorras, kus kuuljad saavad suhelda ja oma asju ajada piiramatult, kuid Tallinna kurtidel ei

ole võimalik seda teha isegi ühe tunni jooksul kuus, ei ole kurdid kuuljatega võrdselt

koheldud;

piirates drastiliselt kurtide suhtlemisvõimalusi ühiskonnas ei kohelda Tallinnas kurte nende

loomupärast inimväärikust austavalt ja tunnustavalt. Otse vastupidi, arvestades eelarve

summade aastaid kestnud muutumatust, näib tegemist olevat eesmärgipärase inimväärikuse

alandamisena;

Tallinna linna poolt ostetava viipekeele tõlketeenuse aastamaht ja isikulised piirangud selle

kasutamiseks ei loo kurtidele piisavalt võimalusi iseseisvaks eluks ja täielikuks osaluseks meie

ühiskonna kõigis eluvaldkondades;

Tallinna linna valikud eelarves viipekeele tõlke ostmiseks vajalike rahaliste vahendite

planeerimisel ei lähtu kurtide, kui puuetega inimeste erilise kaitse- ja tegutsemiskohustuse

täitmise põhiseaduslikust kohustusest.







Eeltoodust tulenevalt taganeb EESTI KURTIDE LIIT kõigist eksituse tõttu Tallinna linnale antud kooskõlastustest, nõusolekutest ja tehtud ettepanekutest seoses Tallinna linna kurtidele viipekeele tõlketeenuse mahtude piiramise kohta ning palub alates käesolevast aastast osta tõlketeenust mahus, mis vastab kurtide tegelikele vajadustele, et tulla valdavalt kuuljate ühiskonnas toime iseseisva eluga ning osaleda võrdväärselt kuuljatega kõigis selle ühiskonna eluvaldkondades.

Lugupidamisega,

Tiit Papp

Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees

(digitaalselt allkirjastatud)