reede, 9. juuli 2010

Pommi polnudki vaja...

... aga oma õiguste eest tasub seista.

Kuu aega tagasi kurtsin siin muredest poja läpakaga. Stoori muidugi jätkus.
Poja juristist sõber tuhnis natuke paragrahvides ning tema abiga koostasin ametliku pretensiooni, kopipasteerisin vajalikud seadusepunktid ka sisse ja nõudsin seletust. Vastust aga ei tulnud ega tulnud. Helistamisele vastas pidevalt kinnine toon või ei tõstnud keegi toru.

Täna aga juhtus ime - esimese helistamise peale vastati. Kui oma pretensiooni kohta aru pärisin, küsiti kõigepealt, mis aadressil saatsin. Saadetud oli õnneks kõigile firma kodulehel olevatele meilidele, seega ei saanud öelda, et kaotsi läinud. Paluti hetk oodata, probleemiga peaks tegelema osakonnajuhataja. Veidi aega kostis torust kõnekõminat, siis öeldi, et läpaka emaplaat vahetatakse ikkagi tasuta ja arvatavasti on esmaspäevaks valmis. Et klaveril üks täht puudu, siis selle vahetust pakuti tasulisena, aga loobusin - saab ilmagi hakkama, pealegi on tuttavaid arvutipoisse küll, kes selle ühe tähekese paarikümne krooni eest paika paneksid.

Nüüd jääb loota, et enam venitama ei hakata, kasvõi juba sellepärast, et tülikast kliendist lahti saada :P

Kindel on see, et edaspidiste probleemide korral selle firma poole me enam ei pöördu.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

lihtsalt mainiks, et kui seda tähte ikka ei ole, siis tuttav arvutipoiss ei pruugi üldsegi mitte piisav lahendus olla .. pealegi on läpakate klaver võrreldes tavalisega ikka paras raketiteadus

kukupai ütles ...

täht on alles muideks :)
kinnitusklõps on katki...

Anonüümne ütles ...

hoolimata pankrotist on meiega küll väga ilusasti käitutud, pigem on sealtpoolt aktiivsem suhtlemine kui meie poolt (suvepuhkused jne)